Vald tunnistab Haljala kooli ehitusprobleeme

Haljala kooli sarikapidu jaanuari lõpus. Foto: Ain Liiva

Haljala koolimaja ehitus on komistuskiviks saanud nüüdseks kahele vallavanemale, kuid muredel ei paista lõppu olevat. Hiljuti lükati esialgu selle aasta aprilliks valmima pidanud kooli ehitustähtaeg tuleva aasta jaanuari. Samuti säilib oht, et vald peab mingi osa riigi tugiteenuste keskuselt saadud toetusest tagasi maksma.

Mured koolimaja ehitusega hakkasid kuhjuma möödunud aasta suvel ning otseselt näpuga näidata, kes nendes süüdi on, on üsnagi keeruline. Olukord ehitusmaterjalide turul oli ja on siiani väga muutlik ning koolimaja ehitaja Vanalinna Ehitus OÜ proovis leida lahendusi, et projektile vastav koolimaja siiski kokkulepitud tingimustel valmis saada. Alternatiivsete lahenduste otsimine, aja raiskamine ja praeguse Haljala vallavanema Anti Puusepa sõnul kehv kommunikatsioon asjaosaliste vahel tingisid olukorra, kus ehitustähtaeg lükkus muudkui edasi ja samal ajal ehitushinnad kallinesid veelgi. Sinna juurde koroonakriisist tingitud tööjõuprobleemid ja tarneraskused, ekstreemselt lumine talv ning nüüd ka sõda Ukrainas on tekitanud olukorra, kus kooli ehitus kujuneb oluliselt kallimaks, kui esialgu plaanitud.

“See jutt, et kooli ehitus on graafikust pisut maas, on probleemide vaiba alla lükkamine olnud. Probleemid on tõsised ja nendega tuleb väga aktiivselt tegeleda,” kõneles vaevu kaks kuud ametis olnud Haljala vallavanem ja ettevõtja Anti Puusepp. Puusepp sai Haljala vallavanemaks selle aasta veebruari lõpus, kui võimukoalitsioonile ja vallavanem Ivar Lillebergile heideti ette justnimelt kooli ehitusel tekkinud raskusi.

Viimase paari kuuga on hakanud selguma, kui tõsised probleemid koolimaja ehitusega tegelikult on. Hiljuti vallale saadetud põhjenduses toob ehitaja esile mured, mis ettevõtet vaevanud on. Seal on kirjeldatud ümberprojekteerimise mõju ehitustähtajale, projekteerimisvigu, nimetatud on akende tarneraskust, ilmastiku mõju ja muid probleeme. “Probleemid on sellised kumulatiivsed olnud, et ühe tekkimine on mõjutanud järgmist valdkonda ja nii edasi,” ütles Puusepp ja lisas, et ehitaja on teinud oma korrektiive nii järelevalves kui ka projekti juhtimises.

Info probleemide kohta ei jõudnud üsna pikalt ka kooli ehitamist toetanud riigi tugiteenuste keskuseni (RTK) ja see süvendab olukorra keerukust veelgi. “On olemas oht, et toetuste osas tuleb finantskorrektsioon,” kommenteeris Puusepp. Korrektsioon tähendaks seda, et vallal tuleb toetused teatud mahus tagastada, kuna lepingu tingimusi pole täidetud. “Küll aga olen alates ametisse asumisest RTK-ga kontaktis olnud ja viimased märgid on julgustavad. Saime häid juhised, kuidas edaspidi riske minimeerida.”

Sel aastal motiveeris meid teadmine, et saame uut õppeaastat alustada ilusas uues hoones, aga ...

Ivo Tupits, Haljala kooli direktor

Siiski ei pääse vald kooli ehitusele juurde maksmisest. Kuna ehitusmaterjalid on kallinenud, muresid on kuhjunud küllaga ja ehituse pooleli jätmine või uue ehitaja otsimine ei ole praeguses olukorras mõistlik, peab vald rahakotti kergendama ilmselt enam kui poole miljoni euro võrra.

“Kas see summa saab olema 600 000 või 800 000, ei ole hetkel selge. Tahame lõplike summadeni jõuda võimalikult kiiresti,” rääkis Puusepp. Kust aga puuduv summa leitakse? “Kui ma teaks, siis ma vastaks. Aga eks vald peab järeleandmisi kindlasti tegema investeeringute osas, näiteks Haljala valla tänavavalgustuse uuendamise projekt lükkub suure tõenäosusega edasi,” sõnas ta.

Küll aga on vallavanem kindel, et koolimaja saab valmis. “Maksku mis maksab, laste haridus ei saa ega tohi rohkem kannatada,” lausus vallavanem.

Mõistagi teeb kooli ehituse venimine tuska ka Haljala kooliperele. “Sel aastal motiveeris meid teadmine, et saame uut õppeaastat alustada ilusas uues hoones, aga ...” ütles Haljala kooli direktor Ivo Tupits mõtlikuks jäädes.

Kool jätkab ka tulevasel õppeaastal asenduspindadel ja merekonteineriteks ristitud soojakutes. “Saime tegelikult kenasti hakkama, kiidan väga lapsi ja lapsevanemaid, kes on keerulisel ajal väga mõistlikud olnud. Asjatut nurisemist ei olegi olnud,” rääkis koolijuht.

Tuleval õppeaastal võib proovikiviks saada tavapärasest suurem esimesse klassi astuvate õpilaste arv, mistõttu tuleb suure tõenäosusega kaks esimest klassi avada. “See tähendab ka lisapindade otsimist,” sõnas Tupits. See aga niisama lihtne ei ole, kuna juba praegu on peaaegu kõik valla omandis olevad pinnad õpilaste kasutuses.

Variandina kaalutakse näiteks ka Haljala vallamaja ruumide eraldamist, et õpilased siiski ära mahutada. “Lõppude lõpuks peab kool loogiliselt ja logistiliselt edasi toimima. Vald võib meid aidata, kuid õppetöö korraldamine jääb meile, aga ma usun tõesti, et saame hakkama,” lõpetas Ivo Tupits positiivsel noodil.