Juhtkiri: au ja kiitus eksamitele

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Abiturientidel algas eksamiperiood. Eksamitega seotud ärevust mäletab ilmselt iga inimene, on neid tulnud teha ju mitmesuguseid. Esmalt selleks, et saada põhiharidust, seejärel kesk- ja kõrgharidust tõendava dokumendi omanikuks. Paljud on teinud sõidueksamid juhiloa saamiseks, jagub neidki, kes on lisaks kohustuslikule haridusele omandanud teadmisi siin ja seal, kusjuures teadmiste kontroll on olnud samuti enamasti vältimatu.

Eksamid on vajalikud, sest eksami mõte on ikkagi terad sõkaldest eraldada. Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb praegu teha riigieksameid kolm: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel. Need kolm ainet annavad ellu astuvatele noortele küllaltki elementaarsed baasteadmised, ja isegi kui tulevikus ruutjuurega jagamist vaja ei lähe, õpib noor laiemat pilti nägema ja loogiliselt, matemaatiliselt mõtlema.

Samamoodi on eesti keelega, mille õppimine on rohkem silmaringi laiendamine kui pelgalt tuupimine. See, et mingi osa õpilasi ja lastevanemaid tõstab eksamite vajalikkuse pärast häält, ei tähenda, et kõik selle teadmiste kontrollimise vormi vastu oleks. On koole, kus eksameid oodatakse ja õpilased on oma saavutuste üle vägagi uhked.