:format(webp)/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
/nginx/o/2022/04/28/14514362t1h0e3f.jpg)
Jäneda külalistemaja trepil tõmbab suitsu keskealine naine. Tema nimi on Natalia. Ta põgenes Ukrainast sõja eest koos 14-aastase poja Daniloga. Naise sõnul tuleks õudused valla päästanud Putin anda vägistatud ja tapetud laste emade kätte. “Ja et ta tunnetaks igat tema küljest rebitud tükki,” lisas Natalia.
Natalia koos pojaga tuli Harkivist. “Pidev pommitamine,” kirjeldas ta sealset elu. “Valimatult, elamurajoonidesse.” Naise andmetel kasutati Harkivi pommitamisel vähemalt ühel korral ka keelatud fosforpommi. See oli tabanud Ševtšenko-nimelist pillide valmistamise tehast.
Naise poeg Danilo suhtleb interneti teel vaid ühe õpetajaga. Aga sellest pole midagi, sest peagi on suvi. “Väga tahaks koju,” tunnistas Natalia. Küsimusele, kas Musta Täku Tallis ikka pakutakse ehtsat Ukraina borši, vastas ta häbeliku naeratuse ja pearaputusega. “Toidetakse väga hästi ja maitsvalt,” lisas ta kiiresti.
Natalia sõnul polnud nende elul suurt viga võrreldes ööl vastu neljapäeva Jänedale saabunud Galina ja Aleksandri omaga. Nende eramu oli Luhanski oblastis Popasna linnas. Selle linna läheduses on kaheksa lennujaama, nendest kõige lähemal sõjas kuulsaks saanud Kramatorski lennujaam.
/nginx/o/2022/04/28/14514364t1he951.jpg)
Aleksandr näitas paremas reies olevat haava, mille oli tekitanud pommikild. Pöidlaotsasuurune haav oli valutanud 12 päeva. Ilmselt on kild veel sees. Arstiabi polnud Aleksandr eilseks veel saanud, kuid külalistemaja administraator lubas asjast kohe informeerida Tapa valla sotsiaaltöötajat.
Haavata sai Aleksandr oma eramut tabanud esimese pommi killust. Just esimese. Jutuotsa enda kätte haaranud Galina selgitas, et Popasnat pommitatakse vahetpidamata hommikul kella kaheksast kuni õhtul kella üheksani. “Vahel ka öösel,” sõnas Galina. Ja see pommitamine on kahes jaos. “Meie maja pommitati esmalt puruks ja siis põletati maha,” selgitas Galina. Tema sõnul nad keldrisse varjuda ei saanud, sest seal oli vesi nagu igal kevadel.
Ja et ta tunnetaks igat tema küljest rebitud tükki.
Natalia, sõjapõgenik Harkivist
Galina hinnangul lastakse mitmesuguse laskemoonaga: esmalt purustavaga ja siis ilmselt süütemürskudega. Naise sõnul on nende kodu juures kahe põiktänava vahel olevad majad kõik puruks pommitatud ja maha põletatud. Kakskümmend kaks maja.
Kui kodu sai kaks tabamust, jooksid Galina ja Aleksandr välja, et minna kolme kilomeetri kaugusel olevasse varjendisse. Teel tabas neid mitmikraketiheitja Grad tuli. “Pommid kukkusid, kukkusid, kukkusid, viskusime maha,” jutustas Galina ja nentis, et seekord vedas. “Ellu jäime.” Linna haigla on Galina sõnul pommitatud puruks kuni vundamendini. Sama lugu on koolimaja ja teiste hoonetega.
Jäneda tee ääres käisid eile lõuna ajal ema, tütar ja tema poeg. Küsimusele, kuhu minnakse, vastati, et rongi peale, et sõita Rakverre töötukassasse tööd otsima. Edasi juba toimetuse autoga teel olles kurtsid ema ja tütar, et infot napib ja Tapa valla sotsiaaltöötajat nähakse kaootiliselt.
/nginx/o/2022/04/28/14514363t1h2eb4.jpg)
Pärast kiiret telefonikõnet Rakvere vallavanemale Maido Nõlvakule oli neil juba Rakvere valla meiliaadress ja juhend, et klikkides Ukraina lipule, saab kogu vajaliku teabe ukraina keeles kätte. Ema ja tütar lubasid seda infot ka teiste saatusekaaslastega jagada.
Aga Jäneda hoolitseb sõjapõgenike eest hästi. Musta Täku Tallis, kus põgenikud kolm korda päevas süüa saavad, räägiti, et peakokk oli otse ühelt naiselt küsinud, kuidas valmistada ehtsat Ukraina borši. Ukrainlased on väga tänulikud kliendid, kes kiitusega ei koonerda. Tõsi, kissellid pidid neile olema natuke võõrad. Seevastu aga jäätis ja kohukesed ja üldse kohupiimatooted maitsevad väga.
Jäneda kauplusest teati öelda, et põgenikud ostavad peamiselt lastele pulgakommi ja nõudepesunuustikuid. Alkoholist eelistatakse Eesti õlut. Omaette hitiks on kujunenud Tuuliku õlu.
Eesti keeles veel küll keegi ei räägi. “Aga väga hästi õpivad,” kinnitas kauplusetöötaja.