Näitus jutustab alevi unistusest saada linnaks

Inna Grünfeldt
, ajakirjanik
Copy
Etnograaf ja vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi on jäädvustanud ja uurinud Eesti arhitektuuripärleid juba aastakümneid.
Etnograaf ja vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi on jäädvustanud ja uurinud Eesti arhitektuuripärleid juba aastakümneid. Foto: Ain Liiva

Näitus “Alevi unistus – saada linnaks” alustab Väike-Maarja muuseumist oma teekonda mööda Eestit. Näituse avab loenguga selle autor Heiki Pärdi. Näituse autor, etnograaf ja vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi on jäädvustanud ja uurinud Eesti arhitektuuripärleid juba aastakümneid. Näitus on inspireeritud alates 2016. aastast ajakirjas Pööning ilmunud artiklisarjast “Alevite pärlid”.

Väljapanek annab läbilõike eri ajajärkudel kogukonnale olulistest hoonetüüpidest ja kujundatud avalikust ruumist kuni tänapäevani. Suur osa niisugust tüüpi hoonetest, ka nõukogude perioodist pärinevatest, on nüüdseks tunnistatud ehitismälestisteks. Samas on ka ülejäänud silmapaistvad oma ajastut iseloomustavad maamärgid.

Minevikus erinesid alevid küladest majandustegevuse poolest: küla elas põllumajandusest, alevid aga väikeettevõtlusest ja kauplemisest. Elulaadilt kõikus alevirahvas aga maa ja linna ­vahepeal, harides maad ja pidades loomi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles