Rattavargused pole veel meile jõudnud

Toomas Herm
, ajakirjanik
Copy
Varastatud või leitud jalgrattad jõuavad sageli ka politseinikeni.
Varastatud või leitud jalgrattad jõuavad sageli ka politseinikeni. Foto: Meelis Meilbaum

Möödunud aastal registreeriti Lääne-Virumaal kaheksa rattavargust, aasta varem kuus. Sel aastal on maakonnas registreeritud kolm rattavargust.

Viskame korraks pilgu ka naabermaakonda: Ida-Virumaal on tänavu registreeritud neli rattavargust. Seega Ida prefektuuri hinnangul varguste suurenemise trendi ei ole.

Hoopis teisel arvamusel on aga turvafirma AS G4S Eesti. Äriühingu kommunikatsioonijuhi Maxim Tuule sõnul on eelmise ja tunamulluse aasta võrdluses rattavarguste arv märgatavalt kasvanud. Tänavu esimese kahe kuuga kasvas rattavarguste arv ligi 37 protsenti. “Kuigi märts näitas mingil määral vaibumise märke, olid möödunud nädalal (aprilli eelviimasel nädalal – toim) vargad taas aktiivsemad,” nentis Tuul. Tema andmetel on kõige populaarsemad kohad, kust jalgrattaid varastatakse, garaažid, keldrid, trepikojad. “Ekslikult arvatakse, et trepikoda on jalgratta hoidmiseks turvaline koht, sest uks on rauast ja fonolukk ees,” ütles Tuul. “Paraku teesklevad vargad, et on maja elanikud või kellelegi külla tulemas, ning pääsevad kergelt trepikotta sisse.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles