Lill Sygisen õitses ainsas luulekogus

Lilli Muik kui Lill Sygisen koguga “Luuletused” ning luuletused, mis peidetud külalisteraamatusse. Foto: Marianne Loorents

Ma naerul läbi tänavate sööstsin.

Mul pori, vesi paiskas üle pää,

kui suuril sammel tänavkive mõõtsin.

Silm naerul, laotusid kuis õhku käed:

ta’aks kogu ilma, loodusse end heita

ja kõiki yhte kallistusse sulgeda!

Nõnda kirjutas Tapa gümnaasiumi abiturient Lilli Muik – varjunimega Lill Sygisen – aastal 1927 ilmunud esimeses luulevihikus “Luuletused”. “Kuis seda õnne endasse kõik peita, / oo syda imeliselt nõnda põksuv! / Tumm öö, mu sydamesse sa kas näed?!” Luuletus kandis pealkirja “Rõõm”.

See võinuks olla Lilli Muigi elus uute rõõmude aasta. Luuleraamatu autor lõpetas gümnaasiumi ja teda ootas Tartu ülikooli filosoofiateaduskond, kuhu neiu oli õppeedukuse alusel pääsenud eksamiteta. Miski ei ennustanud, et tudengipõli jääb üürikeseks ning “Luuletused” tema ainsaks ilmunud teoseks, mis kerkib taas päevavalgele 95 aastat hiljem, kui jõuab kir­janduspärlina Tapa vallaraamatu­kokku.