Kalev Kallemets: tõenäosus, et tuumaelektrijaam tuleb Lääne-Virumaale, on 50 protsendi ligi

Kalev Kallemets. Foto: Madis Veltman

Lobitöö võtab tuure üles. Kui Viru-Nigula vallavolikogu liikmed käisid möödunud kuul tutvumas Rootsi Forsmarki tuumajaamaga, siis märksa esinduslikum maakonna delegatsioon sai Soomes ülevaate Olkiluoto tuumajaamast.

Kuus Viru-Nigula vallavolikogu liiget – Ainar Sepnik, Gaido Kentem, Riho Kutsar, Kalev Sädeme, Gerli Lonskaja ja Indrek Tapner – viibisid Rootsis 20.–22. aprillini.

Maakonna esindajad Soomes: vasakult esireas Sven Hõbemägi, Valdo Helmelaid, Anu Oja, Vesa Lakaniemi (Eurajoki vallavanem), Einar Vallbaum, Leie Nõmmiste, Rauno Võrno ja Maido Nõlvak, vasakult tagareas Neeme-Jaak Paap ja Avo Bergström. Foto: Erakogu

“Osalesime tuumaenergiaseminaril esimesel päeval ja teisel päeval olime Forsmarki tuumajaamas, jäätmekäitluskeskuses ja koolituskeskuses. Seminari ja reisi korraldas Fermi Energia,” rääkis volikogu esimees Riho Kutsar.

“Tänapäevane väike moodultuumajaam on ohutu ja võimalik ka ehitada, kui on kõik vajalikud eeltoimingud tehtud alates seadusest ja nii edasi. Kuhu ja kas ehitatakse, seda on praegu vara öelda,” lisas Kutsar.

Kõigest mõned päevad hiljem,

25.–27. aprillini, külastas Lääne-Viru maakonna esindus Soome Eurajoki omavalitsust. Visiit oli osa Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastatud projektist “Kohalike omavalitsuste roll ja võimalused kliima- ja energiapoliitika saavutamisel”.

Esinduslikkust näitab seegi, et Eurajokis käisid Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu (VIROL) tegevdirektor Sven Hõbemägi, VIROL-i arendus- ja väliskoostööspetsialist Anu Oja, Rakvere abilinnapea Neeme-Jaak Paap, Tapa vallavanem Valdo Helmelaid, Vinni vallavanem Rauno Võrno, Rakvere vallavanem Maido Nõlvak, Viru-Nigula vallavanem Einar Vall­baum, Haljala valla

majandus- ja hankejuht Avo Bergström ning Väike-Maarja valla keskkonna- ja hanke­spetsialist Leie Nõmmiste. “Soomes Eurajoki omavalitsuses tutvusime muu hulgas Olkiluoto tuumaelektrijaamaga, kus saime ülevaate tuumajaama toimimisest,” ütles VIROL-i tegevdirektor Sven Hõbemägi.

Kaasaegse tuumajaama rajamise võimalused on ka Lääne-Virumaal olemas, kuid vastava sisulise otsuse peab tegema ikkagi riik.

Sven Hõbemägi, VIROL-i tegevdirektor

“Minu isiklik arvamus tuumaelektrijaama rajamise osas on see, et seda võiks kaaluda ja kaasaegse tuumajaama rajamise võimalused on ka Lääne-Virumaal olemas, kuid vastava sisulise otsuse peab tegema ikkagi riik,” lausus Hõbemägi. “Kindlasti on oluline selle protsessi käigus juba väga varakult kaasata kohalikku kogukonda, rääkida ohutusest ning hirmude maandamisest. Kaasaegsete tuumajaamade rajamisel on kindlasti tehtud väga palju pingutusi ohutuse tagamisel ning minu hinnangul on see üks võimalustest,” lisas

VIROL-i tegevdirektor.

Tuumaenergiat propageeriva Fermi Energia OÜ tegevjuhi Kalev Kallemetsa sõnul telliti Belgia firmalt Tractebel S.A. kahe aasta eest analüüs, kuhu Eestis tuumaelektrijaam võiks sobida.

Sõelale jäid Tõstamaa Pärnumaal, Keibu Harjumaa lääneosas, Kaberneeme Harjumaa idaosas, Kunda Lääne-Virumaa rannikul ning Aidu Ida-Virumaal.

Praeguseks on Tõstamaast ja Keibust võimalike asukohtadena loobutud, sest need ei sobitu Eesti põhivõrguga. “Sisuliselt need hakkaksid välistavalt konkureerima meretuuleparkidega, mida väga suures mahus planeeritakse,” ütles Kallemets.

Kuivõrd tõenäoline ikkagi on, et tuumajaam ehitatakse Lääne-Virumaale? “Ma arvan, et see tõenäosus on 50 protsendi ligi,” väitis Fermi Energia tegevjuht.

“Alternatiiv kaks, mis on minu arvates võrreldavalt tugev, on Lüganuse piirkond Ida-Virumaal. Aidu karjäärid on Eesti suurim tehisveekogu, aga ­kvaliteetse ja puhta veega. Seetõttu tuumajaama jahutusveeks sobib Aidu karjääride vesi väga hästi,” rääkis Kallemets.

Lüganuse vallast ida poole minnes tekib probleem pankrannikuga, mis on maastikukaitseala. “Narva jõgi ei sobi tuumajaama jahutusveekoguks, kuna on piiriveekogu ja Narva jõe lüüse ehk veetaset kontrolliv naaber ilmselt ei ole usaldusväärne naaber,” lisas Kallemets.

Viru-Nigula vallavolikogu liikmed Rootsis: vasakult Ainar Sepnik, Gaido Kentem, Riho Kutsar, Kalev Sädeme, Gerli Lonskaja ja Indrek Tapner. Foto: Erakogu