Näitus "Alevi unistus – saada linnaks" alustab oma teekonda Väike-Maarja muuseumist

Merly Raudla
Copy
Juugendlik Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi maja on ehitatud arhitekt Fromhold Kangro projekti järgi 1912. aastal.
Juugendlik Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi maja on ehitatud arhitekt Fromhold Kangro projekti järgi 1912. aastal. Foto: Heiki Pärdi

Eesti vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuses on valminud näitus "Alevi unistus – saada linnaks". Eestimaa eri paigus reisima hakkav näitus alustab oma teekonda Väike-Maarja muuseumist.

Näituse autor on etnograaf ja vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi, kes on juba aastakümneid uurinud ja jäädvustanud meie arhitektuuripärleid. Näitus on inspireeritud aastast 2016 ajakirjas Pööning ilmunud artiklisarjast "Alevite pärlid".

Aleveid on Eestis väikelinnadest raske eristada ja nende unistus oli saada linnaks. Aja jooksul ongi enamik Eesti aleveid saanud linnaõigused. Minevikus erinesid alevid küladest majandustegevuse poolest: küla elas põllumajandusest, alevid aga väikeettevõtlusest ja kauplemisest. Elulaadilt kõikus alevirahvas aga maa ja linna vahepeal, harides maad ja pidades loomi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles