Terve metsloomapoeg ei vaja inimese sekkumist

Metskitsetall ei taha silitamist. Foto: Tarmo Evestus

Kevadel ja varasuvel on looduses järglaste kasvatamise aeg. Praegu võib looduses viibides kohata senisest enam metsloomade ja nende seas linnupoegi, kes enamasti inimese abi ei vaja.

Inimene võib looduses sageli sattuda peale metsloomapojale, kes tundub esmapilgul mahajäetuna. Enamasti on loomavanemad kas toiduotsingutel või läheduses ootamas, et inimene taanduks. "Paljud loomad ei viibi pidevalt oma järglaste juures ning käivad poegi vaid aeg-ajalt söötmas. Kõige enam võib kohata esmapilgul hüljatuna ja abituna tunduvaid metskitsede ja jäneste poegi. Metsloom ei julge tulla oma järglase juurde ega saa teda sööta, kui läheduses viibib inimene," selgitas keskkonnaameti jahinduse ja veeelustiku büroo peaspetsialist Jan Siimson.

Suurest aitamise soovist tuleb aga paraku ette olukordi, kus inimene sekkub metslooma ellu põhjuseta ja teeb talle sellega hoopis kahju. "Kõige halvemal juhul viiakse loomapoeg tema kodust eemale. Seda kindlasti teha ei tohi. Metslooma eemaldamine tema loomulikust elukeskkonnast ei ole lubatud ega reeglina ka vajalik. Seda tohib teha vaid keskkonnaameti eelneval loal, juhul kui see on tõesti põhjendatud," rääkis Siimson ning lisas, et kui satutakse vastamisi loomapojaga, on kõige mõistlikum rahulikult taanduda. "Metslooma ei tohi puutuda, pikemalt vaadelda, silitada ega sülle võtta, sest nõnda seaks inimene loomapoegade edasise elu ohtu," selgitas Siimson.

Tervel metsloomapojal on kõige parem oma loomulikus elukeskkonnas – ta ei vaja inimeste abi ja tuleb rahule jätta. Selgelt vigastatud või hätta sattunud metsloomast võib teatada riigiinfo telefonil 1247. Seejärel otsustavad selleks ettevalmistatud spetsialistid, kuidas on kõige mõistlikum edasi tegutseda.

Riigiinfo telefonil 1247 helista, kui

-             loomalapse vanem on hukkunud ning seejuures on looma hukkumine tõendatud;

-             loom on nähtava vigastusega;

-             loom on jäänud kinni (nt kukkunud auku, takerdunud traati või aia vahele vms) või sattunud väljapoole loomulikku elukeskkonda ning tema loomulikku elukeskkonda pääsemine on ilma kõrvalise abita välistatud.