Kriisiajal leidub ka positiivset

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märgatava kütusehindade langus on Kunda sadamale positiivselt mõjunud.
Märgatava kütusehindade langus on Kunda sadamale positiivselt mõjunud. Foto: Tairo Lutter

Järjest süvenev majanduslangus on teinud ettevõtjate elu üha keerulisemaks, kuid Virumaa firmajuhid näevad praeguses karmis olukorras ka midagi head.


Kütusemüügi ja metallitööga tegeleva aktsiaseltsi Kaarma KT juhataja Jüri Vilimaa märkis, et süvenevas majandussurutises on inimesed hakanud väärtustama oma tööd ja töökohta.


"Töökohast hoitakse kinni ja enam ei kohta sellist mentaliteeti, et parema palga otsinguil vahetatakse kergekäeliselt ametikohta. Aeg on teinud oma karmid korrektiivid. Töökohti on vähemaks jäänud nii Eestis kui võõrsil ja õnneotsijate head ajad on läbi," rääkis Vilimaa.

Kunda sadama direktor Aleksander Nikolajev tõi majanduse kehva seisu taustal plusspoolena esile märgatava kütusehindade languse. "Kunda sadamale oli see majandustegevuse jätkamise seisukohalt suur kergendus. Kütusehindade järsk tõus röövis meie kasumi, kuid hinnalangus 2008. aasta teisel poolel andis ettevõttele vabamat hingamisruumi," kõneles Nikolajev.

Aleksander Nikolajev ütles, et Eesti ettevõtted pingutavad praegu ekspordi suurendamise nimel, sest sellest sõltub nende edu tulevikus.

"Olukord turgudel on kõikjal keeruline ja majanduslangus maailmas tuntav, aga kodumaised firmad, kellel õnnestub eksporti suurendada, annavad rohkem tööd Eesti sadamatele, kaasa arvatud Kunda sadamale," nentis Nikolajev.

Arupidamise aeg

"Igas kodus koristatakse aeg-ajalt tube, midagi sellist on toimumas ka majanduses," iseloomustas majanduse olukorda farmitehnika müügi ja paigaldamisega tegeleva Strangko Grupp ASi juhataja Riho Kivila. Firmajuht arvas, et korralikud kodud ehk ettevõtted jäävad, on nad väikesed või suured, ja ei kao kuhugi.

"Igas ettevõttes hakatakse kindlasti rohkem tähelepanu pöörama kulutustele, turule, maksetähtaegadest kinnipidamisele, teenuste, ostetava ja müüdava kauba kvaliteedile. Kahtlemata hakatakse läbimõeldumalt suhtuma pangalaenude ja liisingute vajadusse," kommenteeris Kivila.

Ettevõtte peegel on korralik raamatupidamine. Ettevõtte tugevust näitab ka, kui hästi oskab tippjuht kogu meeskonna tööle ja mõtlema panna.

"Ma olen vahel omagi firmas öelnud, et kui töötaja teeb tööd hästi, on väga hea, aga kui ta teeb tööd mõttega, on veel parem. See tähendabki kvaliteetse teenuse pakkumist ja liigsete kulude kokkuhoidu töötaja tasandini välja. Algavat aastat alustas Strangko Grupp AS tugevalt stardijoonelt ja loomulikult jälgime tähelepanelikult, mis eelkõige meie turgudel ehk põllumajanduses toimub," lisas Kivila.

Tõrmas asuvas mööblifirmas Rilson käib tavapärane töö. Praegu on valmistamisel tööstuskaupluste sisustus Pärnusse ja seejärel Riiga ning mõni kodusisustusprojekt.

"Oleme eriti majanduslanguse tingimustes orienteerunud firma arendamisele. Kuna suurtellimusi on mõnevõrra vähem kui varem, siis on võimalik teha oma firma tarbeks vajalikke ehitus- ja remonditöid," rääkis firma juhataja Mati Rillo.

Juhtkond on pingevabama töögraafiku tõttu saanud osaleda asjalikel koolitustel.

"Meil on olnud juba mõnda aega plaanis luua täiendav tootmisharu, mis oleks senisest valdkonnast erinev. Analüüsid on näidanud, et nii mõnigi kuluartikkel on majanduslanguse tingimustes muutumas soodsamaks, seega on lähitulevik arenduseks parim," selgitas Rillo.

Kuigi tellimusi on vähem, saabub hinnapäringuid tulevikku suunatud projektidele praegu rohkemgi kui varem. See näitab, et ehitajad, arendajad ja teised perspektiivitundega ettevõtlikud inimesed teevad aktiivset eeltööd, et majandusolukorra stabiliseerudes olla kiire ja edukas startija.

"Arvan, et igast ajast, ka viletsamast, tasub võtta parim, mis võtta annab, ja ettevõtetel rakendada majanduslangusest tingituna vabaks jäänud ressursid tootma, samuti otsida aktiivselt võimalusi ja väljundeid edu saavutamiseks," rääkis Mati Rillo.

Vaba raha ringlusesse

Firmajuht arvas, et mõne poliitiku üleskutse laussäästmisele (n-ö raha sukasääres hoidmisele) ei ole küll õige nõuanne. "Need ettevõtjad, kellel raha on, peaksid selle kindlasti panema ringlusse tulu tootma. See oleks arukas investori enda seisukohalt ja soodustaks ka ühiskonna kiiremat arengut."

Kaubanduskontserni Haljas juhatuse esimees Vello Tafenau tõdes, et majanduslangus on väga ebameeldiv, kuigi see tingib teatud mõttes turu korrastamise.

"Aferistid ja igasuguste "skee­mide" väljamõtlejad saavad loodetavasti kõige rohkem kannatada. Korraliku ettevõtja jaoks on positiivne lootus olemas, et toimub teatud kuluartiklite või teenuste hindade langus," arvas Tafenau.

Ta märkis, et kütusehinnad on langenud väga pika vinnaga tagantjärele, kuid abiks seegi. Tööjõuturul toimuvad muudatused annavad võimaluse mõnevõrra odavamat tööjõudu leida, kuid vabaks jäävad üldjuhul ikka need, keda ettevõte enam ei va­ja, tihtipeale seega nõrgemad.

"Meie firmas vähendasime töölepingute muutmise teel töötasufondi kuus umbes 100 000 krooni võrra, see on 15%. Väga karm. Müügiesindajad kasutavad töösõitude fikseerimiseks sõidupäevikuid. Hoiame niimoodi raha kokku, sest erisoodustusmäär firma sõiduauto kasutamisel tõsteti 2000 kroonilt 4000 kroonile," selgitas Tafe­nau.

Tema hinnangul on paremas positsioonis need firmad, kus tänaseks päevaks on partneritega teenuse ostmise läbirääkimised peetud ja mõlemad lepingupooled hindades järeleandmisi teinud.

"Kulutuste kärpimist ja viljakamat töötegemist ootame ka avalikult sektorilt," lisas Tafe­nau.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles