Juhtkiri: kirega elatud aastad

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Nädalavahetusel tabas Rakveret, Lääne-Virumaad ja kogu eesti kultuurimaastikku šokk, kui meie seast lahkus armastatud näitleja ja lavastaja Toomas Suuman. Tänases lehes oleme pühendanud ühe külje mäletamiseks ja meenutamiseks. Mälestamiseks. Kindlasti on rohkem neid, kellel oleks öelda, kelle mõtted vääriksid avaldamist, sest neid lugedes hakkab soe. Kõik aga lehte ei mahu, kõiki me üles ei leia.

Inimese maise teekonnaga lõppeb killuke ajaloost. Ja killuke midagi muutub ajalooks. Saab uue tähenduse, jääb ajas märkima perioodi, mil lahkunu oli veel meie keskel. Seda märgilisem on, kui lahkub keegi, kes oma tööde ja tegemistega on kasvanud paljudele südamesse, isegi neile, keda polnud mahti isiklikult tundma õppida.

Toomas Suuman kirjutas ajalugu laiade pintslitõmmetega ja värvikalt. Tema mõtted aitasid teistel omi mõtteid kujundada, ta oli alati kohal: olgu siis seltskonnas või teatrilaval. Suurelt ja mõjuavaldavalt.