Mäletan oma kooliajast, et nii mudilaskooris, lastekooris kui ka rahvatantsuringis oli hulganisti särasilmseid lapsi ning nendes osalemine oli oluline. Huviringid olid väga popp värk. Ärevus hinges, sai oodatud koolikontserte, et vanemaid laulu, sõnakunsti ja tantsusammudega rõõmustada.
Jah, teada kõigil, et pandeemia on negatiivselt huvitegevust mõjutanud, kuid tegelikult hakkas huvitegevusest huvitatute arv vähenema juba ammu enne seda. Tallinnas eesti rahvakultuuri keskuses kohtusin suure kooli huvijuhiga, kes kurtis, et mudilaskooris osaleb kümme õpilast. Paljudes kohtades räägitakse sellest, et õpilastel puudub huvi osaleda ringitöös, pean siin silmas just laulu- ja tantsuringe. Samas robootika- ja IT ringides ning spordisaalides on õpilasi piisavalt. Kuidas viia edasi laulu- ja tantsukultuuri, et säiliks meie suurepärased peod Kalevi staadionil ja suure laulukaare all?