Punase koreograafia, varjuteater ja kärbeste mäss

Näitus rõõmustab ideede külluse ja filigraanse teostusega. Foto: Inna Grünfeldt

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäituse teema “Värv punane 2.0”, mida saab vaadata Kohtla-Järvel põlevkivimuuseumi valges saalis, on asetanud tähelepanu keskmesse verevad toonid. Teostes on koha leidnud ka kollane ja sinine, värvikast värvitusest kõnelemata.

Kaheksateist klaasikunstnikku toovad esile klaasi eri omadusi ja võimalusi, mängivad struktuuri ja faktuuriga, läbipaistvuse ja voolavusega, aga ka kontekstiga. Sofi Aršase “Punase koreograafias” saavad kokku liivapritsiga töödeldud klaas ja video. Tiia Põldmetsa “Ma olen kombanud su keha, paitanud su hinge, lugenud su mõtteid ...”, mis näeb välja nagu lapitekk, kus osa lappe põneva faktuuriga klaasist, seob tekstiili, klaasi ja keraamikat kuum- ja külmtöötluse vahenditega.

Birgit Pählapuu “Kärbeste mäss” on sündinud neoonklaasist leekpõletitehnikaga, Anna Maria Vaino “Tema inimlik kõrgus” taaskasutusklaasist vahavalu ja külmtöötlusega, Riho Hüti “Varjuteatri” kolm vaatust on graveeritud lehtklaasile ja neid värvib valgustus. Merle Kannuse “Sofi” seeriast “Kuniks kohtume” – sulatatud värvilisest klaasist portree – väljendab kunstniku sõnul tema kiindumust inimestesse, aga ka vormi, värvi, tekstuuri ja valgusesse.