Lateri koosseisu kuulusid Raivo Saremat, Jaak Strandberg, Hannes Linnamägi, Tõnu Mäeker, Maksim Karpov ja Oleg Antonkov (viimased kolm abijõud väljast); Kelpi esindasid Mihkel Juhkami, Kalle Pentel, Ivo Kallaste ja Ervins Veitsurs.
Seekordsetest meistrivõistlustest võttis osa üheksa võistkonda, kõik mängisid kõigiga läbi. Võistkondliku bridži eripära on asjaolu, et ühe matši eest võib saada tabelisse 0–20 punkti ja teinekord võib kaks väikest võitu anda koondtabelisse rohkem punkte kui suur võit ja kaotus kokku. Seetõttu olid esikolmiku punktivahed sel korral päris suured, kuigi omavahel mängiti välja surnud ring: meister Eisma kaotas Kelbile ja võitis Laterit, viimane alistas omakorda Kelbi.