"Virumaa Suvesaund 2022": lähemalt võistluslugudest
20. mai 2022, 00:00
Daamid ja härrad, teie ees on 2022. aasta suvesaundid. Et neid päriselt mõista, tuleb neid kuulata – kas hääletamislehel või YouTube'i esitusloendi kaudu. Meie kuulasime.
Kõikidele suvesaundidele saab hääli anda veebis aadressil virumaateataja.ee/suvesaund. Rahvahääletus kestab 6. juunini.
Konkurss lõppeb 11. juunil Rakvere linna päevade ajal. Buena Vista sohvaklubis algab kell 15 Virumaa Suvesaundi lõppkontsert, kell 17 järgneb sellele sealsamas konkursi auhinnagala. Selgub peavõitja, kes saab 500 eurot puhtalt kätte, samuti rahva lemmik ning antakse üle eriauhinnad Rakvere linnalt, Rakvere teatrilt, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidult ja Ukulele suvebaarilt.
TUNNETE TUUL: “MIND SA HÜÜA”
Otsa teeb lahti Tunnete Tuul Aserist. Olgu, kõik nad tellisepealinnas ei ela, aga just seal, Aseri rahvamajas, käiakse proove tegemas ja salvestamas.
Tunnete Tuul viljeleb originaalloomingut, milles leidub elemente džässist, bluusist, rokist, popist ja reggae’stki. Tantsukaverite mängimine neile väga pinget ei paku. Bändi ninamees Kaidu Peetso on seetõttu isegi tagasi lükanud kutse jaanipeol mängida. Aga ülesastumist Virumaa Suvesaundi kontserdil see ilmselt ei takista.
“Mind sa hüüa” on mõnus rahvalik lugu, kuhu on bändi enda sõnul lisatud ka mõned kummitama jäävad elemendid.
KARMO TOOME & VESIKAS: “ÄRKAMISLUGU”
Kadrina muheräpi kuningas Vesikas voolab oma tuntud headuses ja võtab fookusesse hommikuse ärkamise – väidetavalt ei olegi see nii lihtne. Aga kõrvalmaakonnast Palamuselt pärit laulja ja muusika autor Karmo Toome ütleb, et pole hullu midagi. Tegelikult jõuavad nad mõlemad lõpuks selleni, et tuleb ikka selle päevaga pihta hakata. Uus päev, uued seiklused, uued kogemused, teate küll.
Laulu- ja muusikaõpetajana töötava Karmo Toome loomingulised juured on tugevalt seotud hiphopi ja r’n’b-ga. Ning Vesikaga on suheldud alates ajast, mil suhtlemiseks kasutati MSN Messengeri. Kui välja arvata üks iidvana lugu 2012. aastast, on “Ärkamislugu” nende esimene päris koostööträkk.
MAX RESO: “TAKE ME BACK”
Max Reso on pärit Rakverest. Enda tutvustamisel pigem kidakeelseks jäänud mehel tuli tema enda sõnul impulsiivne mõte teha üks lugu, mis on kuskil suvise eurodisko ja “Klaabu” multifilmi vahepeal. See lugu – jala nõksuma panekule orienteeritud “Take Me Back” – on suvesaundi konkursil ainus omataoline. Ühtlasi on see üks kahest ingliskeelsest konkursiloost. Okei, seal küll ei laulda, vaid korratakse ühte sämplit. Aga ikkagi. Inglišš.
Kas “Take Me Back” tähendab selles kontekstis mingit suhtealast palvet või soovi minna ajas tagasi vana kooli ja techno kuldaega, ei ole teada. Kuid eelžürii leiab, et suveõhtul võiks selle saundi rütmis tiksuda küll.
PEEGELPILT: “VÄSITAV PÄEV”
Peegelpilt on Pärnumaal sündinud viieliikmeline ansambel, kus laulab Väike-Maarjast pärit imekauni häälega Helina-Victoria Pilt. See poppi, jazz’i ja folki omavahel kokku segav kooslus osales ka esimesel suvesaundi konkursil, kus looga “Kiirteel” noppis üldtabelis neljanda, rahvahääletusel teise koha. Kätte tuli ka Rakvere linna eriauhind “Hooandja”, samuti Rakvere teatri eriauhind kõige parema karakteriga loole.
Vahepeal ilmutasid nad Hooandja keskkonna abiga oma esimese kauamängiva “Hingelind”, mille esitluskontserdid seisavad alles ees.
Peegelpildi saund viib peegelmaailma, kus on teistsugune, ütlemata harmooniline reaalsus. Mõtisklev, jutustav, pisut poeetiline ja unistav “Väsitav päev” räägib sellest, kuidas peale pikka tööpäeva võiks kogu väsimuse lihtsalt varna riputada nagu vana kuue ning kergelt koju lennelda.
PATIKOOK: “ÜTLE MULLE KA”
Patikook on 19-aastane noormees Vinnist, kes haaras neli aastat tagasi kitarri ja õppis omal käel sellel akorde võtma, kõrval FL Studio muusikaprogramm, peas küpsemas lihtsad ja ilusad meloodiad. Neile lisab ta värsid, mis küll nõretavad emotsioonidest, kuid oma nooruslikkuses kuulajat emotsionaalselt ei väsita. Tekitab hoopis küsimusi – miks see tüdruk, kellest lauldakse, ikkagi valib ennem poosetaja?
Linnalegend räägib, et Patikook salvestas loo ka stuudiokvaliteediga, kuid ei jäänud sellega lõpuks rahule ja esitas konkursile kodus mobiiltelefoniga salvestatud versiooni. “Ütle mulle ka” on lo-fi-kõlaga unistav kidrapop. Eelžürii leiab, et sellist meloodiat kujutaks vabalt ette mõnes trendikas poploos. Ning hiljem EDM-remiksina Võsu Rannafesti laval.
KAIN: “OUT OF OFFICE”
Kain on Kihleverest pärit laulja ja produtsent, kelle lood sünnivad otsast lõpuni tema kodustuudios Tallinnas. Mullusele konkursile esitas ta pala “Messed Up”, mis jäi lõpparvestuses jagama 7. ja
8. kohta Retronitega, kuid mahtus mitme žüriiliikme isiklike lemmikute hulka, muuseas sai maksimumpunktid Maie Oravalt.
“Out of Office” on reibas, kuid põhjamaiselt karge elektrooniline funk ning ühtlasi selle võistluse kõige ingliskeelsem lugu. Kohe esimeses reas laulab Kain, et soovib hüpata vette. Eelžürii leiab, et ka nemad sooviks seda teha. Suvine lugu, millega saab samastuda küll – kes see ikka tahaks kuumal suvepäeval kontoris passida.
ACADEEMIKUD: “SUVE SEES”
Ka järgmine lugu räägib puhkehetkest veesilma ääres, vahustest lainetest, kuumast rannaliivast. Loo sõnum on lihtne: inimese vaim ja keha vajavad puhkust, ning mis saaks olla veel parem kui lubada endale aega, päikest ja merd. Tegu on ilmselt suvepuhkusega, mida kõik bändiliikmed üheti mõistavad – kõik nad on ju kooliõpetajad.
Nii eesti kui ka inglise keeles lugusid tegevad Acadeemikud on üks kuuest bändist, kes ka eelmisel aastal Virumaa Suvesaundil osales. Eelmise aasta lõpus avaldasid nad oma teise stuudioalbumi “QLA”. Sellelt leiab portsu rokilugusid, kuhu on lisatud ka jungle’i- ja reggae-rütme. “Suve sees” on spetsiaalselt suvesaundi konkursi tarbeks loodud pala, mis annab üsna selged, justkui kriidiga tahvlile kirjutatud juhised, kuidas suve veeta.
LEMBIT KOPSO: “RAKVERE, OLEN JÄLLE SIIN”
Kaarli talu peremees Lembit Kopso on elukutselt mölder, kes jagab muusikatarkust Simuna koolis. Muusikat teeb ta üldiselt hobina, kuid mitte vähe. Ta on kaasatud Lehtse Kammerkoori tegemistesse ja Tapa Mandoliiniorkestri ridadesse. Väike-Maarjas mängib mees kapell Sirili koosseisus viiulit, mandoliini ja akordionit. Aga suvesaundi konkursile saatis hoopis rockabilly-bluusi minekuga loo “Rakvere, olen jälle siin”.
Eelžürii leiab, et lugu meeldib kindlasti neile, keda kuldaja rock’n’roll kõnetab. Ja pole ju suvest paremat aega selleks, et vana Harley Davidson läikima lüüa ning sõita sellega mööda päikses värelevat asfaltteed Lehtsest Rakverre, et seal jalaga Kära Kantsi uks lahti lüüa ja hüüda: “Rakvere, olen jälle siin!” Kiita saavad ka teised paigad üle Eesti, aga Lääne-Virumaa kõige enam – vastab absoluutselt kõigile suvesaundi konkursi tingimustele!
ONKEL JONKEL: “NOSTALGIA”
Onkel Jonkel on Kadrinast pärit laulja ja laulukirjutaja Georg Eessaare osalusel Viljandis moodustunud bänd. See mängib väikese kantrinõksuga vaba, siirast ja ennast täis indie-rokki. Koosluse lugu “See suvi” tuli eelmisel Virumaa Suvesaundil lõpphääletusel kuuendale kohale, ent oli esindatud mitme žüriiliikme isiklikus edetabelis, maksimumpunktid pälvis Päär Pärensonilt.
“Nostalgia” on veidi heietav ja unistav lugu, mis mingist hetkest hakkab korralikult rokkima. Sellise korraliku biitmuusika kõlaga rokkimine – mitte liiga raske, heas mõttes vilisev ja plärisev. Onkel Jonkelile omase käekirjaga, kuigi bändi teistest lugudest ehk veidi elektroonilisem.
“Nostalgiasse” on muide kätketud väike müstika. Pala on salvestatud väidetavalt kummitavas korteris ning trummi- ja bassipartii on sisse mängitud Marilyn Kerrolt ostetud Casio süntesaatoriga eksperimenteerides.
KUNNELISTID: “AVAT’ RÕDUAKNAST”
Kunnelistid on neljaliikmeline bänd, keda inspireerib praegustest muusikutest palju enam just see vanem rokkmuusika. Biitlid, Alender, Simon & Garfunkel – sellised.
Suvesaundi konkursi lõppedes neid enam koolibändiks kutsuda ei saa, kuid praegu õpivad poisid veel Rakvere reaalgümnaasiumi lõpuklassis. Üles on juba astutud siin-seal koolipidudel, ja mitte vaid oma koolis – seega peaks Rakvere õpilased neid hästi teadma.
“Avat’ rõduaknast” kõlabki nii, nagu pärineks see mõnest kaugemast kümnendist. Solist Erling Edingu hääl on aga üllatavalt küps. Ja on ka aru saada, et seda rõduakent ei avatud selleks, et mõne suitsumehe tossu välja lasta, vaid ikka selleks, et suveõhk ja sirelilõhn sisse pääseks.
ÖÖHÖÖVEL: “LENDUSIN TUULDE”
Ööhöövel ei ole bänd, pigem ühemeheprojekt, mida selle looja kutsub riiulibändiks. Ööhöövel on seda meelt, et soovibki jääda üldsusele Ööhöövliks, endast liialt midagi rääkimata. “Pigem kõnelegu minu eest muusika,” ütleb mitmesuguseid kitarre sõrmitsev iseõppija, kel muusikalist haridust ei ole. Muusika on talle hobi, mille valmimist, kogu loomingulist protsessi, ta väga naudib. Ise kirjutab ta nii sõnu kui ka meloodiaid, laulab ning kasutab produtseerimisel lisaks kitarridele arvutiprogrammi pakutud virtuaalseid instrumente.
“Lendusin tuulde” on selline pisut 1990-ndate kõlaga folgilik kidrapop, midagi Jäääärest või vanast Justamendist. See on suviste lõkkeõhtute muusika, mille sõnu võib leeke vaadates täitsa kuulama jääda. Tuleb tunnistada, et võib ka veidikeseks kummitama jääda.
$UURPOI$: “LOST IT”
Eelmisele suvesaundi konkursile sattus valdavalt sõnadega lugude vahele ka üks trap’i stiilis instrumentaalpala, kuhu võinuks vabalt pritsida mõne räpiriimigi. Tänavu juhtus see taas. $uurpoi$ on iseõppinud muusikaprodutsent ja laulukirjutaja Kadrinast. Ta on tegelenud muusikalise enesetäiendamise ja -harimisega järjepidevalt alates aastast 2018. Enamjaolt sünged ja melanhoolsed meloodiad, tugev bassijoon ning uue kooli hiphopile omased rütmielemendid – need kõik ongi tema teema.
“Lost It” on sünge ja jõuline instrumentaalpala, milles domineerib madal 808 bass. Seda täiendavad ruumilised vokaalilõigud ja kõrged sündihelid.
MARTIN: “NÜÜD ON NII”
Martin Kalmet, lühidalt Martin, on põline läänevirulane, kes on kasvanud üles Kadrina vallas, kuid toimetab nüüd tihedamalt pealinnas. Viieaastasena hakkas ta klimberdama klaverit, laulis koos õdedega ja salvestas seda otse kassetile. Kooliajal jäi muusika tegemine aastateks katki, kuid ülikoolis naasis mees koorilaulu ja kitarri juurde. Aastaid tagasi mängis ta kitarri ka bändis Naabritüdruk. Hiljuti tuli tal eriline tuhin peale ning ta läks koos lapsepõlvesõbraga WAF-i laulukooli vokaaltehnika kursustele. Sõber, muide, on Kain, kes osaleb Virumaa Suvesaundil looga “Out of Office”.
Aeglases, kuid intensiivses rokkballaadis “Nüüd on nii” mängis Martin kõik instrumendid ise sisse. Uue ja naturaalse artistinime alt on see tema debüütsingel. Lugu räägib sellest, kuidas tasub uusi väljakutseid julgelt ette võtta.
RETRONID, EESTI GUN & LIISA: “VEEL”
Samal kooslusel läks eelmisel Virumaa Suvesaundil täitsa eeskujulikult. Rahvas hääletas nende loo “Suve ootus” viiendaks, üldtabelis jagati Kainiga 7.–8. kohta. Lääne-Viru Omavalitsuste Liidult võeti vastu eriauhind Viru vägevaimale loole.
Retronite hing Tony Kolesnik ütleb, et värske loo “Veel” sõnad on inspireeritud ajas muutuvate väärtuste pidevas liikumises olemisest ja jõudmisest järgmistele tasanditele. “Said kunagi kokku noored seal pargiteel, käisid käsikäes, lõid pere. Ja nüüd on tulemuseks rahulolu, seesama pargitee ja rõõm südames.”
Tempokas retropoploos laulavad Veljo Muruvee ja Liisa Uukkivi. Sõnade autor on kohaliku popitiigi vana kala Gunnar Loho, kes kuuldavasti kirjutab praegu vürtsikate meenutustega elulooraamatut. Suvine tantsupidu rannalokaalis – siit me tuleme!
JASPERINO: “SILMVIBUR”
Jasperino on Rakvere produtsent, kes hoolimata noorest east on end kehtestanud kodumaiste “ulmesaundide” kruttijate värvikas seltskonnas. Oma sooloprojektis viljeleb ta alates 2014. aastast ambient’i ehk oluheli ning elektroonikat.
“Silmvibur” on autori sõnul inspireeritud tulnukalikust kosmosest ning 2000-ndate rallimängudest. Loo produtseerimiseks kasutati muuses Nintendo 2DS XL-i videomängukonsooli, Waldorf Blofeldi süntesaatorit ja BOSS BX-8 mikserit.
Võimeka ambientse heli arhitektina läheneb Jasperino helidele süvitsi. See on kuulamise muusika. Juuli keskpaigas, kõrvaklapid peas, heinakuhjas lamades annaks “Silmvibur” tähistaevale uue tähenduse, arvab eelžürii.
L&R A’RTOS: “SUVEHÄÄLED”
Nime L&R A’rtos taga peidavad ennast produtsent ja pillimees Rait Laud Rakverest ja Liisa Uukkivi Laekverest, keda kuuleme laulmas ka Retronite palas. Loosse “Suvehääled” on Liisa salvestanud mõned hüpnootilised lauluread, mida Rait Laud siis edasi sämplina kasutab.
Ka see lugu kõlab veidi müstiliselt. Need on hääled suvest – suvehääled, mis tulevad kuskilt kaugelt ja kutsuvad suvemõnusid nautima, aga teevad samal ajal natuke ärevaks ka. Nagu sireenide laul Homerose “Odüsseias”, aga eesmärk pole meremehi hukutada, vaid panna nad rannavees ennastunustavalt tantsima Goa trance’i rütmi järgi, mille tempo on ehk veidi aeglasem ja trummilöögid sutsu pehmemad. Hüpnootiline!
CULPAS & SIXTEN: “VIINAMARJAMAHLA”
Lapsepõlvesõbrad Culpas ja Sixten tegid taas koos suveloo. Miks ei olekski pidanud tegema – nende eelmise aasta võistluslool “Päike & Q” läks hästi, rahvahääletusel pääsesid nad kolmandale kohale, üldtabelis jäid viiendaks.
Lugu räägib Culpase sõnul sellest, et üks klaas külma viinamarjamahla kulub ikka marjaks ära, ükskõik kus parajasti viibida. Palasse on mehed püüdnud sisse panna hea tuju, et ka talvel kuulates oleks võimalik seda päikesesoojusega enesesse ammutada. Kuidas see täpsemalt toimib, saame ehk näha järgmisel talvel, aga see pole praegu oluline.
Eelžürii saadab plusspunktid kõige suvisema tunde eest, mis tekkis sellel hetkel, kui kuuldavale tulid maailma kõige loomulikumal viisil riimi löödud sõnad “mahl” ja “baranka”.
WISPELS: “PÄEVALILLED PEOS”
Kaks Lääne-Virumaa tüdrukut – Katre Kurg ja Liisbet Vilu ehk Wispels – armastavad väga muusikat ja unistavad suurelt. Nii viisi autor ja klaveripartii sisse mänginud Katre Kurg kui ka sõnade autor Liisbet Vilu on mõlemad väga andekad noored muusikud, kes noppinud tiitleid ja auhindu maakondlikelt ja üleriigilistelt konkurssidelt. Nemad esitasid konkursile pala “Päevalilled peos”, mis üllatas eelžüriid oma naivistliku puhtuse, siiruse, kauni kõla ja sõnumiga. Võibolla on see tänavuse suvesaundi konkursi valikust kõige armsama kõlaga lugu.
Kahtlemata on siin päikest ja sooja tuuleõhku, lilli ja liblikaid, lindude ja mesilaste askeldamist kesapõllul. Suuri kõlareid ja rannamelu mitte, aga neid ei olegi ju alati vaja. Äkki pole üldse vaja?
TIGREV: “МЫ ЗДЕСЬ”
Tänavuse listi lõpetab Tigrev, kelle “Мы здесь” on esimene suvesaundi konkursil osalev venekeelne lugu. Tapa vallas üles kasvanud ja praegugi seal elav räppar teeb endale ise biite ja mängib kitarri. Tema võistluslugu on armastuslaul, mis kirjutatud tema kallimale. Samuti räägib see sellest, et elus pole midagi võimatut ning kõik inimesed peaksid uskuma headusse.
Nii mõnigi ilmselt märkas, et loo video küll Tapal filmitud pole. Tõepoolest, see sündis hoopis Sitsiilias, kus Tigrev hiljuti puhkust veetmas käis.
Lugusid on jõudnud kuulata juba ka mõned žürii liikmed. Millised on nende esmased muljed?
Morten-Endrik Milder:
“Lood kõlavad tõesti minoorsemad ja rahulikumad võrreldes eelmise aastaga. Tervikuna võib see minoorsus olla tingitud ehk maailmas toimuvast. Sel aastal tundub olevat rohkem instrumentaalset muusikat. Žanriliselt on pilt eelmisest aastast kirjum, mis on minu arust positiivne. Igale maitsele midagi.”
Leekpea:
“Oli tore kuulamine, sest lugude stiilispekter on lai. Nagu ikka, võtavad paljud konkurssi tõsiselt, kuid sekka viskas ka naljatilkasid. Aga see pole iseenesest paha. Kõrva hakkas elektroonilist muusikat. Üks lugu sobib kui rusikas silmaauku, meenutamaks 20 aasta taguseid Paradiisi klubi rajusid pidusid.”
Teno Kongi:
“Suvesaundi konkursile esitatud teoste kuulamine oli lõbus. Mul on hea meel, et muusikapalade kõlailmed on väga erinevad. Kõige enam kõnetasid mind kaunid poeesid. Kindlasti pööran hindamise juures suurt tähelepanu laulutekstide kvaliteedile. Tooksin esile ka ühe digihelilooja. Tema kõlaselgus püüdis minu tähelepanu esimesest hetkest.”
Kadri Voorand:
“Esiteks tuli pähe selline mõte – küll mul on hea meel, et mul selline töö on. Tuju seier läks positiivse poole peale põhja. Sain valjult naerda ja avastasin ka mitu päris head tegijat. Eriti liigutas mind üks laul, mille pealkirja veel öelda ei saa, aga kus ma kuulsin seda, mis on laulu puhul kõige olulisem. Päriselulisus – keerutamata, üldistamata, otsesõnum ühelt laululoojalt jäi mul kõige rohkem meelde. Väga meeleolukas oli see kuulamine.”
PS. Žüriisse kuuluvad veel Ahto-Lembit Lehtmets, Elisabeth Tiffany, Kalvik ja Liisi Rohtung. Žürii punktid liidetakse auhinnagalal rahva häältega, et selgitada lugude lõppjärjestus.