Nädala kaja: kevad issanda loomaaias

Inna Grünfeldt. Foto: Meelis Meilbaum

Siil sahistab põõsas. Jasmiini keskele on jäänud mulluseid vahtralehti ning seal okaskera tarmukalt toimetabki. Juba mõnda aega. Kas seal on siili pesa? Ei oska öelda, ei ole uurima läinud. Mis ikka loomakest häirida. Kass, nagu ka tema sõbrad, kes ajuti läbi astuvad, on uue asukaga harjunud. Eks ole neid ennegi aias vudimas nähtud, popsumistki kuuldud.

Kuna asjatundjate sõnul on siil aias tubli kahjuritõrjuja, kellele maitsevad nii teod kui ka nälkjad ja isegi kurikuulsad lusitaania teeteod, keda õnneks pole aias kohanud, on uuest naabrist üksnes rõõmu. Ka kostitamise koha pealt on asi selgem, sest ajalehe vahendusel sai just värskendatud teadmisi Kalevipoja targale nõuandjale sobivast ninaesisest ja tema kommetest ning saadud juhiseid temaga suhtlemiseks.

Loomad ja linnud ning teisedki olendid on kevadeelevuses ning sattunud või sättinud end tähelepanu keskpunkti. Tisleri talu kõrvalhoone otsustas pesapaigaks valida mäger, kraapis nurka mõnusa lohugi valmis, ent koduloomaks pürgija püüti kahvaga kinni ning toimetati loodusse tagasi. Kass Astridil oli esimene koolipäev, kus ta kohtus koerte, maisi-roninastiku ja hamstriga. Kadrina koolilapsed lasid loodusesse enda kasvatatud ohakaliblikad. Haned otsustasid, et just Kunda staadion on keha kergendamiseks parim paik.