Oh tule, tuul, ja tõuka paati ...

Juha Jansen. Foto: Erakogu

Oleme selles rohelises energiakriisis nagu purjepaadiga merehädalised tuulevaiksel merel. No tuleks ometi tuult, mis puhuks meie alusel purjed punni! Uuema versiooni järgi võiks siis tuul puhuda elektrituulikute tiibadesse.

Aga tuulikuid pole meil märgatud õigel ajal ehitada ja neid on vähe, nii et nendest pole meie suurte elektriarvete vähendamisel erilist tuge. Nõnda tuleb ka kange tuulega rahakotirauad lahti teha. Ega me sellest sasipuntrast niipea välja ei pääse. Teine võimalus närvide rahustuseks on kuulata ilmateadet, sest mine sa tea, äkki on Norras oodata vihmahoogusid ja seetõttu hakkavad sealsete hüdrojaamade turbiinid kiiremini tööle ja odavat elektrit muudkui tuleb ja tuleb.

Ka ennemuistsel ajal, kui elektrit veel ei olnud, oli tuulest ja vee voolamisest suur abi. Vesiveskeid pole meil siin küll eriti taastatud, aga tuuleveskeid on järel päris palju. Ka Rakvere Vallimäele on ehitatud rohkem kui sada aastat tagasi üks tuulik, mis praegugi veel päris kena. Sisse niisama lihtsalt ei pääse. Korra oli uks lahti ja tahtsin vaadata, et mis seal sees ka on. Keegi seal midagi toimetas ja ütles, et ei sinna ei tohi küll minna, et see on eraomand, ei ole tarvis seal kolada.