L, 10.12.2022

Omal ajal Audentesest välja praagitud Artur Konontšuk särab nüüd meistriliiga finaalseerias

Tauno Tihti
, spordiajakirjanik
Omal ajal Audentesest välja praagitud Artur Konontšuk särab nüüd meistriliiga finaalseerias
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Artur Konontšuk rõõmustab järjekordse õnnestumise üle.
Artur Konontšuk rõõmustab järjekordse õnnestumise üle. Foto: Mihkel Maripuu

Kadrina Karudes mängimine taastas korvpalliarmastuse. Põlvevigastuse tõttu Ameerika asemel Eestis mängitud hooaeg on mehe pildile tõstnud. Kodupubliku maruline kaasaelamine Pärnus toob judinad ihule.

Pärnu Sadama korvpallimeeskonna uskumatu finaalipääsu üheks võtmetegelaseks kujunes Lääne-Virumaaga lähedalt seotud Artur Konontšuk, kelle isa Juri oli eelmise sajandi 80–90-ndatel siin kandis tuntud võrkpallur, kes tuli ka mitmekordseks Eesti meistriks Vinni NST ja Rakvere Rivaali nime kandnud meeskondade koosseisus. Hiljem Pärnumaaga oma elu sidunud mehe pojast Arturist on sirgunud Eesti korvpalliplatsidel arvestatav tegija.

Kahes viimases Eesti meistrivõistluste poolfinaalmängus vastavalt kuus ja viis kolmest lajatanud ja mõlemas üle 20 punkti skoorinud mehe peatamisel jäi Kalev/Cramo tõsiselt hätta ja kaotas poolfinaalseeria.

Oma korvpalluriteekonna algaastatel Kadrina Karudes mänginud ja Kadrina keskkoolis paar aastat õppinud Artur Konontšuk rääkis Virumaa Teatajale oma kujunemisest korvpalluriks.

Olite ise Pärnu poiss, kuidas Karudesse sattumisega lood olid?

Siis peab jah minema mõned aastad tagasi. Mängisin Pärnu Pauluse eest ja ma olengi tegelikult sellest klubist välja kasvanud. 8. klassis olles, 14-aastasena, oli kehv hooaeg, klubi võttis tööle uue, leedukast treeneri, kellega mul koostöö üldse ei sobinud, mänguaeg kahanes väga väikseks. Otsustasin, et tuleb kusagil mujal proovida. Üritasin Audentesesse saada, seal olid sisseastumiskatsed, mida ma ilmselt piisavalt hästi ei läbinud, ja jäin valikust välja.

Tohoh, kuidas see võimalik on?

Mul oli just enne käeluu katki ja ma olin ainult paar nädalat saanud veidi harjutada, tunnetust ei olnud üldse, eks ma olin vormist väljas.

Kas sellist mõtet ei ole tekkinud, et läheks ja torkaks näpuga neile tollastele Audentese treeneritele näpuga kõhtu, et vaadake mind nüüd?

Ju siis pidi see nii minema, praegu ajab naerma, aga siis oli keeruline seis.

Mis edasi sai?

Teist varianti eriti ei olnud. Õnneks tuli mu isal meelde Raivo Tribuntsov, kes oli ise mu vanema venna Bogdaniga koos mänginud ja kellega olid jäänud head suhted. (Bogdan Konontšuk oli 2000-ndate alguses Eesti üks lootustandvaid noori mängumehi, kelle elutee katkes Ameerikas ülikoolikorvpalli mängides korvpalliväljakul terviserikke tagajärjel. –

TT) Isa helistas Raivole ja ta ei mõelnud pikalt ja võttis mu nii-öelda oma tiiva alla.

Kolisite üksi Kadrinasse?

Ma ei teadnud, kuhu ma lähen, mis koht see Kadrina on. Vanemad natuke rääkisid, sest kui nemad kunagi Ukrainast Eestisse tulid, oli just Kadrina see koht, kuhu nad esimesena läksid. Tuleb välja, et elus tuleb kõik ringiga tagasi, nüüd läksin mina sinna.

Asusin ühikasse elama, käisin Kadrina keskkoolis ja tegin Tribuntsovi juures trenni. Kõik hakkas ülesmäge minema. Kadrinas olid väga head tingimused, minu jaoks võrratud. Ma olen Raivole selle eest südamest tänulik.

Kõik on kuni 23-aastased kutid, samas näevad paljud välja tõeliste mehemürakatena. Vastab tõele ütlus, et Euroopas mängitakse, jalad maas, Ameerikas mängitakse korvpalli õhus.

Raivo süstis mulle enesekindluse tagasi, sest selle ühe aastaga leedulasest treeneri ja Audentesega juhtunu tõttu oli motivatsioon täitsa maas, ma ei uskunud endasse ning mõtlesin, kas korvpall üldse on see, millega tegeleda. Selline madalhetk elus.

Kadrina ajal jõudsin ka Eesti U16 koondise kandidaadiks, käisin laagrites, aga lõppvalikusse ma kahjuks ei mahtunud, kogemuse sain kõva. Mängisin Karudes kaks aastat.

Küsin korvpalliväliselt – kas olete ise ukrainlane?

Mina ise sündisin Eestis, Rakveres, aga mu vanemad on pärit Ukrainast Žõtomõri oblastist. Ise räägin eesti keelt, aga kodune keel on vene keel.

Kuidas praegusel raskel ajal on olla ukrainlane?

Mul on Ukrainas sugulased, kellest paljud põgenesid sõja eest üle piiri, aga paljud on siiani kohapeal. Isa igahommikune tegevus on helistada kõigile ja uurida, kas nad on elus ja terved.

Päris karm.

See on tõesti päris karm asi.

Kuhu Kadrinast edasi?

Treenisin suvel koduses Pärnus ja Pärnu Sadama peatreener Heiko Rannula kutsus meistriliigasse mängima. 17-aastaselt läksingi, aga eks ma olin alguses poisike, midagi ma siiski mängisin. Järgmine suvi kutsuti juba U18 koondisesse ja osalesin Makedoonias Euroopa meistrivõistlustel. Saime küll kahjuks alles neljanda koha, aga jäin silma ühele Tšehhi korvpalliakadeemiale, mis vahendab noori mängijaid Ameerikasse. Mängisin järgmise aasta Prahas ja sealsete soorituste pealt pakuti Ameerikas mängimise võimalust ja ma kasutasin selle ära.

Mis USA-s teistmoodi on ja kaua seal mängisite?

Mängisin kaks aastat Mississippi ülikooli meeskonnas. Kuna tegemist on üliõpilasliigaga, ei ole seal täiskasvanud mängijaid, kõik on kuni 23-aastased kutid, samas näevad paljud välja tõeliste mehemürakatena. Mäng on siinsega võrreldes palju kiirem ja agressiivsem. Rünnakuaeg on seal 30 sekundit, aga ära kasutatakse sellest 10–12, peale lauapalli on kaks söötu, vise ja kohe kaitsesse tagasi. Vastab tõele ütlus, et Euroopas mängitakse, jalad maas, Ameerikas mängitakse korvpalli õhus.

Miks Ameerikas asi pooleli jäi?

Vigastasin peale teist hooaega põlve ja käisin eelmise aasta märtsis põlveoperatsioonil. Ülikooli treener pakkus välja lahenduse, et kui põlv ei saa suve jooksul nii korda, et ise rahul olen, võiksin vaheaasta võtta, ravida ja kusagil kodus mängida.

Korvpallitreener Raivo Tribuntsov Artur Konontšuki Kadrina Karudes mängimisest

Ta mängis minu juures paar aastat, tal olid enne mujal mingid probleemid, Audentes teda ei tahtnud ja muud asjad.

Artur oli selline mees, et ma nägin kohe – tal on selline viskekäsi, et siin pole midagi arutada. Eks ma nägin temaga vett ja vilet, aga ta oli töökas poiss ja alati trennis kohal, pigem oli probleemiks, et ta üle ei teeks. See on tal ilmselt isalt päritud.

Ta on nüüd hooaja lõpus Pärnus ikka väga hoogu läinud, tema tugevused on üles leitud. Olid viskajad Kuusmaa ja Kullamäe ja veel mõned mehed, nüüd on Konontšuk.

Me oleme siin väga uhked, et sellise poisi korvpalliree peale tagasi saime, ta mängib Eesti koondises ääre peal varsti kõik mehed üle. Kõige tähtsam, et vigastused ei segaks.

Kuna ma Pärnus ennast liigutasin, levis jutt, et äkki ma ei lähegi sügisel tagasi, ja Pärnu Sadama mänedžer Johan Kärp võttis minuga ühendust ning sõlmisimegi lepingu klausliga – kui põlv korda saab.

Kas see tähendab uuest hooajast taas Ameerikat?

Mississippisse küll tagasi ei lähe, sealne olukord ei kutsu. Kõigepealt tuleb see hooaeg korralikult lõpuni teha ja terveks jääda. Võibolla tuleb hea pakkumine hoopis Euroopast, ma olen ka ülikoolide mängijate pakkumise lehele ennast üles andnud ja pakkumised tulevad, aga sellist, millest tahaks kohe kinni võtta, hetkel pole.

Kas Eesti läheb pakkumiste puhul Euroopa alla?

Eestisse, ma arvan, saaksin iga kell mängima, Pärnugi võtaks mind ilmselt tagasi. Euroopa on mänguvõimaluste poolest ikkagi välismaa.

Mis seis Eesti koondisega on, kas on sinna kutsutud?

Kandidaatide hulka on arvatud, kas põhirivistusse pääsen, sõltub peatreenerist, keda talle mängujoonisesse vaja on. Konkurents on minu positsioonil kõva.

Millist rolli platsil ise peate enda lemmikuimaks?

Mulle pigem sobib number nelja positsioon.

Mis tänavusest Eesti meistri tiitlist saab?

Meil on meeskonnana nii hea hoog sees, tahaks tiitli ajaloos esmakordselt Pärnusse tuua. Koduväljakul oleks seda väga võimas teha.

Kuidas Pärnus täismaja publiku ees mängida on?

Jõhker atmosfäär, judinad tulevad peale, isegi kui vahetusmängijate pingilt mängu lähed.

Vaevalt Eesti meistri tiitel unistuste tipp on. Kuhu tahate korvpallis jõuda?

Eks ikka on mõtted peast läbi käinud, ei oskagi kohe öelda, muidugi oleks kõva sõna, kui Euroliigasse jõuaks.

Üritan nii palju tööd teha ja vaeva näha, kui suudan, eks elu viib mind sinna, kuhu ma pean jõudma.

Märksõnad
Tagasi üles