L, 10.12.2022

Põlulast rändas veekogudesse üle poole miljoni noorkala

Inna Grünfeldt
, ajakirjanik
Põlulast rändas veekogudesse üle poole miljoni noorkala
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Siia asustamine Peipsi järve tänavu maikuus. Siiavastseid transporditakse vee ja hapnikuga täidetud kilekottides.
Siia asustamine Peipsi järve tänavu maikuus. Siiavastseid transporditakse vee ja hapnikuga täidetud kilekottides. Foto: Aimar Rakko

RMK Põlula kalakasvatuskeskus asustas Eesti kalavarude täiendamiseks veekogudesse sadu tuhandeid siigasid, lõhesid, forelle ja tuurasid. Eesti vetes ujub nüüdsest ringi rohkem kui pool miljonit noorkala, neist osa Valgejões ja Purtse jões.

Eriti arvukalt – 377 400 – asustati siiavastseid, sest siiavarud siinsetes vetes vajavad hädasti suurendamist. Tänavu asustati esimest korda ka merisiiga – 3200 vastset Pakri lahte. Samuti jätkati siigade asustamisega Pärnu jõkke ja Peipsi järve: vastavalt 121 900 Pärnu poolsiirdesiiga ning 252 300 Peipsi siiga.

Üheaastaseid lõhesid lasti meie veekogudesse 76 200, neist 26 000 kahte Soome lahe jõkke (Purtse ja Valgejõgi) ning 50 200 Pärnu jõkke. Kaheaastaseid lõhesid asustati Purtse, Jägala ja Valgejõkke 10 300 ning Pärnu jõkke 6200 – kokku 16 500 keskeltläbi 150 grammi kaaluvat kala. Kohtla jõkke lasti 120 kaheaastast meriforelli, Narva jõgi sai täiendust 1637 üheaastase tuura võrra.

"Asustame neid liike, kelle varud on vähenenud ning kes ei suuda piisavalt paljuneda, et nende populatsioon iseseisvalt taastuks," selgitas RMK kalakasvatustalituse nõunik Ene Saadre. Kalu paljundatakse ja kasvatatakse Põlula kalakasvatuskeskuses loodusest püütud kaladelt võetud marjast ja niisast, lõhe paljundamiseks kasvatatakse Põlulas ka sugukarja.

Kõigil ühe- ja kaheaastastel lõhedel on rasvauim ära lõigatud, et taaspüügil eristada neid looduses koorunuist. 2500-le kaheaastasele lõhele on seljauime alla kinnitatud ka individuaalmärgis, mis võimaldab pärast kala kinnipüüdmist saada andmeid tema kasvu, rännete jmt kohta. Individuaalmärgistega märgistati ka sada tuura. Kõik siiavastsed on märgistatud vannitamisega strontsiumkloriidi lahuses, mis jätab jälje kala kuulmekivikesele.

"Märgistamine annab teadlastele võimaluse kalauuringute käigus tuvastada asustatud kalu ja seeläbi uurida nende arvukust, seisundit ja rändeteid," täpsustas Saadre.

Kui märgisega kala on kätte saadud, tuleb sellest teatada märgisel oleval telefoninumbril või kasutada selleks RMK Põlula kalakasvatuskeskuse märgiste tagastamise veebiankeeti, edastades märgise numbri, kala hinnangulise pikkuse ja kaalu ning andmed püügiaja ja -koha kohta. Elusalt püütud alamõõduline kala tuleb koos märgisega esimesel võimalusel vette tagasi lasta.

Põlula kalakasvatuskeskusest on alates 1997. aastast Eesti veekogudesse asustatud kokku üle 7,5 miljoni lõhe, siia, meriforelli, jõeforelli, tuura ja harjuse noorkala. Kõige rohkem on kasvatatud lõhet ning Ene Saadre sõnul on pingutused lõhe arvukust tõsta lõpuks ka vilja kandnud.

"Põhja-Eesti jõgedes on lõhepopulatsioonid päris ilusti taastunud. Lähitulevikus keskendub Põlula kalakasvandus lõhe noorkalade kasvatamisel eelkõige Pärnu jõe lõhekarja taastamisele ning jätkab ka siia, tuura ja ebapärlikarbi kasvatamise katsetöid," tutvustas Ene Saadre tulevikuplaane.

Märksõnad
Tagasi üles