Kolumn: kerge elada

Marju Lina. Foto: Virumaa Teataja

Vaata end ja oma elukaaslast. Või ennast ja oma parimat sõpra. Kas teis on midagi sarnast? Vaata hoolikalt. Peab olema. Sest muidu ei oleks te elukaaslased. Ja see sõber ei oleks kindlasti su parim sõber. Ühtelangevused peavad seisnema esmalt selles, mida te tähtsaks peate. Nimetame neid ülekasutatud sõnaga väärtushinnangud.

Viimastel aastatel olen sarnasuse (ja erinevuse) teemale palju mõelnud, küll õnnelikuna, küll õnnetuna, küll koguni vastu tahtmist. Ehk on küpsus selleni viinud, sest kes kahekümneaastasena ikka analüüsib, mis tal kellegagi ühist on, peaasi, et on lahe ja lõbus.

Kuid elu viib ja toob ja juhatab ning tema käikudest moodustub muster. Minu selja taga kirendavast mustrist torkab rohkete muude korrapärade seas silma see, et väga erinevate inimeste kokkupuutest asja ei saa. Mingi absoluutne tõde see võibolla pole, aga kehtib küll.