R, 9.12.2022

Viimane nurmenukuvaatluste kevad on täies hoos

Merly Raudla
Viimane nurmenukuvaatluste kevad on täies hoos
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Nurmenukud.
Nurmenukud. Foto: Marko Saarm

Tartu ülikooli teadlaste üleskutse teha viimast aastat nurmenukuvaatlusi on saanud väga palju vastukaja. Inimesed on tänavu kevadel ligi 1400 vaatluse käigus kindlaks teinud pea 112 000 nurmenuku õietüübi.

Teist aastat tehakse nurmenukuvaatlusi üle Euroopa. Eestis on vaatlusi tehtud 600. Teist samapalju jõuab veel teha, enne kui nurmenukkude õitseaeg lõppeb.

"Eesti otsib nurmenukke" on kodanikuteaduse kampaania, mis lükati käima 2019. aasta kevadel. Looduslikult on eri tüüpi õite esinemise sagedus umbes pooleks, kuid 2019. aasta tulemused näitasid, et mitmelgi pool oli ühte tüüpi õisi rohkem, mis viitab maastiku muutuste mõjule meie nurmenuku asurkondadele. "Neli aastat vaatlusi kinnitab, et üht tüüpi õisi on ikkagi süsteemselt enam. Sellist avastust pole varem tehtud ega ka nii laia ala uuritud," tutvustab esialgseid järeldusi Tartu ülikooli taimeökoloog Marianne Kaldra. Väga tore on, et sel aastal tehti vaatlusi ka riikides, kus nurmenukk ei ole enam kuigi levinud liik. Näiteks Prantsusmaal, Itaalias, Makedoonias, kus õitsemise aeg on juba lõppenud

Nurmenukk on üks häid indikaatoreid, mille abil meie niitudel kasvavate taimeliikide käekäiku hinnata. Vaatluse tegemiseks tuleb vaadata nurmenuku õie sisse, määrata õie tüüp ja tulemused sisestada kodulehel nurmenukk.ee. Nurmenukke leidub tee ja metsa äärtes, niitudel, rohkem rannikualadel. Vaatlusi saab sisestada seni, kuni nurmenukud õitsevad.

Nurmenukkude õitsemise aeg hakkab tasapisi lõppema, kuid lähinädalatel on veel viimane aeg soovijatel enda nurmenukuvaatlused ära teha. Andmetest on aga näha, et Eestis on inimesed iga aastaga järjest osavamad nurmenukuvaatlejad. Andmed on üha kvaliteetsemad ja väga vähe on selliseid vaatlusi, mida uuringuks kasutada ei saa. Olgugi et mitmel aastal on ka lätlased väga palju vaatlusi teinud ja mõni nädalavahetus isegi eestlastest enam, on sel aastal nurmenukuvaatlustes kodumaa inimesed tempokamad olnud.

Märksõnad
Tagasi üles