Teist aastat tehakse nurmenukuvaatlusi üle Euroopa. Eestis on vaatlusi tehtud 600. Teist samapalju jõuab veel teha, enne kui nurmenukkude õitseaeg lõppeb.
"Eesti otsib nurmenukke" on kodanikuteaduse kampaania, mis lükati käima 2019. aasta kevadel. Looduslikult on eri tüüpi õite esinemise sagedus umbes pooleks, kuid 2019. aasta tulemused näitasid, et mitmelgi pool oli ühte tüüpi õisi rohkem, mis viitab maastiku muutuste mõjule meie nurmenuku asurkondadele. "Neli aastat vaatlusi kinnitab, et üht tüüpi õisi on ikkagi süsteemselt enam. Sellist avastust pole varem tehtud ega ka nii laia ala uuritud," tutvustab esialgseid järeldusi Tartu ülikooli taimeökoloog Marianne Kaldra. Väga tore on, et sel aastal tehti vaatlusi ka riikides, kus nurmenukk ei ole enam kuigi levinud liik. Näiteks Prantsusmaal, Itaalias, Makedoonias, kus õitsemise aeg on juba lõppenud
:format(webp)/nginx/o/2021/10/05/14115009t1h1a12.jpg)
/nginx/o/2022/05/31/14590313t1h2382.jpg)