Kolumn: tulevad ja lähevad

Urmas Nõmmik. Foto: Kristjan Teedema

Ei mäletagi, kas olen Virumaa Teataja kolumnites kirjutanud teemadel, millega puutun kokku oma igapäevatöös. Täna on vist see kord. Olen piibliteadlane ja minu igapäevane leib on vana testamendi uurimine, tõlkimine ja tõlgendamine.

Heebreakeelsed vana testamendi raamatud on pärit rohkem kui kahe tuhande aasta tagusest ajast. Nende tekkelugu on pikk ja keeruline. Raamatuid kirjutati ja täiendati mitusada aastat järjest, kuni nad saavutasid enam-vähem sellise kuju, nagu meie neid tunneme. Nende raamatute kirjutajad elasid alatihti segastel aegadel. Suur osa kirjapandust tegeleb sellega, kuidas mõista segaseid aegu, kuidas ennast ja teisi päästa, kuidas käituda, mida loota.

Vastuseid pakutakse vana testamendi raamatutes loomulikult välja palju, ent enamik neist sõnastab ühel või teisel kujul soovituse: usalda Jumalat. Seda soovitatakse isegi olukordades, mis meie tänapäevasele käitumisloogikale ei vasta. Näiteks soovitavad vana testamendi prohvetid, nagu Jesaja või Jeremija, mitte kaasa minna väikeriikide koalitsiooniga ohtliku suurriigi kuninga vastu või mitte oodata abi teiselt suurelt kuningalt, Egiptuse vaaraolt. Korratakse, et ainult Jumal saab aidata, ainult teda tasub usaldada.