Keskaegsest Rakverest I. Enne linnaõiguse saamist

  Vallimäelt leitud raidkivitükil oli kujutatud tiivulist härga. Foto: SA Virumaa Muuseumid

Käesoleval aastal möödub 770 aastat Rakvere saksakeelse nimekuju Wesenberg kasutamisest, 755 aastat venepärase nimekuju Rakovor kasutamisest ning 720 aastat Lübecki linnaõiguse saamisest Eestimaa hertsogilt ja Taani kuningalt Erik VI Menvedilt. Veelgi suurem tähtpäev saabub aga 2026. aastal, sest siis täitub 800 aastat Vallimäel asunud muinaseestlaste linnuse Tarvanpää (Tarvanpe) esmamainimisest.

Saatuse tahtel ja terve hulga juhuste kokkulangemisel on 2022. aasta Rakveres mitmesuguste ümmarguste tähtpäevade aasta. 20. septembril 1252 saatis Eestimaa hertsog ja Taani kuningas Christoffer I kirja “oma meestele Tallinnas ja Rakveres” (in Revalia et Wesenbergh), kasutades esimest korda Rakvere saksakeelset nimekuju Wesenberg.

Linnuse piiramise tõttu 1267. aastal nimetati Novgorodi kroonikas esimest korda nii linnuse kui ka linna eesti- ja sellest lähtuvat venepärast nimekuju Rakvere (Rakovor, hiljem Rakobor). 12. juunil 1302 andis toonane Eestimaa hertsog ja Taani kuningas Erik VI Menved Rakverele Lübecki linnaõiguse.