T, 29.11.2022

Rakverest keskajal II. Lübecki linnaõiguse toel

Uno Trumm
, ajaloolane
Rakverest keskajal II. Lübecki linnaõiguse toel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eduard Philipp Körberi 1803. aastal valmistatud koopia Jürgen Helmsi 14. sajandi Rakveret kujutama pidavast fantaasiajoonistusest ei vasta üheski detailis tõsioludele.
Eduard Philipp Körberi 1803. aastal valmistatud koopia Jürgen Helmsi 14. sajandi Rakveret kujutama pidavast fantaasiajoonistusest ei vasta üheski detailis tõsioludele. Foto: Eesti Kirjandusmuuseum

12. juunil 1302 andis Eestimaa hertsog ja Taani kuningas Erik VI Menved Rakverele Lübecki linnaõiguse, millele tuginedes elas linn kuni Vene võimu alla sattumiseni Liivimaa sõja alguses 1558. aastal.

Linnaks saamise eeldused

Rakverel olid 14. sajandi alguseks olemas kõik eeldused linnaks saada. 13. sajandi keskel algas eestlaste puitlinnuse asukohale kivilinnuse rajamine ning see kujunes Virumaad valitsenud Eestimaa hertsogi asehalduri tugipunktiks. Sama jätkus ka pärast jüriöö ülestõusu ja Liivi ordu võimu alla minekut. Virumaad mõistetakse siinkohal haldusüksusena, mis 13. sajandi keskel ulatus Valgejõest Narva jõeni, kuid pärast Narva linnuse rajamist 13. sajandi lõpul Valgejõest Purtse jõeni.

Märksõnad
Tagasi üles