N, 2.02.2023

Kohus mõistis Vinni valla endisele juristile Kersti Vilbole viis aastat tingimisi vangistust

Kohus mõistis Vinni valla endisele juristile Kersti Vilbole viis aastat tingimisi vangistust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Viru maakohtu Rakvere kohtumaja.
Viru maakohtu Rakvere kohtumaja. Foto: Meelis Meilbaum

Viru maakohus tunnistas Kersti Vilbo süüdi omastamises ja toimingupiirangu rikkumises.

Viru maakohtu Rakvere kohtumaja tänase otsusega tunnistas kohus Vinni valla endise juristi Kersti Vilbo (45) süüdi omastamises ja toimingupiirangu rikkumises ning mõistis talle liitkaristuseks viis aastat vangistust, mille hulka arvati eelvangistuses viibitud kuus kuud ja kuus päeva.

Kersti Vilbole mõistetud karistus jääb tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane viie aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle sätestatud kontrollnõudeid.

Vilbo on kohustatud hüvitama kannatanutele tekitatud kahju hiljemalt 19. mail 2027. aastal.

Viru maakohtu Rakvere kohtumaja 2021. aasta 19. oktoobri määrus, millega seati süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kohtulik hüpoteek summas 96 428 eurot Kersti Vilbole kuuluvale kinnistule, jääb kehtima kuni Vilbole pandud hüvitamiskohustuste täitmiseni.

Kohus mõistis Kersti Vilbolt välja riigi tuludesse menetluskuluna 981 eurot sundraha.

Süüdistuse kohaselt pööras kohtutäiturina töötanud Kersti Vilbo ametiisikule usaldatud võõrast vara suures ulatuses ebaseaduslikult enda kasuks ning jättis võlgnikelt sisse nõutud raha sissenõudjatele edasi kandmata.

Kohtuotsus on jõustumata.

Viru ringkonnaprokuratuuri prokurör Alan Rüütel selgitas, et süüdistuse järgi omastas kohtutäiturina töötanud Kersti Vilbo enda väljaminekute ja kulude katteks võlgnike varasid. Sisuliselt ajas ta sassi enda varad ja riigi temale usaldatud võlgnike varad ning paraku kuritarvitas seda usaldust oma isiklike kohustuste täitmiseks. Ka Vinni vallavalitsuse juristina jätkas ta enda hoole alla usaldatud vara omastamist ning pani toime ka toimingupiirangu rikkumise ehk korruptsioonikuriteo.

"Riigiametnikel on tööst tulenevalt ligipääs riigi ja inimeste varale, mida tuleb kasutada ausalt, läbipaistvalt ja vastutustundlikult," jätkas prokurör. "Inimestel peab olema võimalik usaldada riiki ja riigi nimel tegutsevaid ametnikke. Ametnike tegevus peab olema läbipaistev ja sellised rikkumised jätavad jälgi, mis varem või hiljem välja tulevad."

Rüütli hinnangul on praegusel juhul selge, et rikkumised olid korduvad ja süsteemsed. Seetõttu nõustus prokuratuur kriminaalasja kokkuleppemenetluses lahendama ainult tingimusel, et karistus nende kuritegude eest on võimalikult karm ehk viie aasta pikkune vangistus. Vangistuse reaalsest kandmisest pääseb süüdistatav vaid siis, kui hüvitab viie aasta pikkusel katseajal kannatanutele tekitatud kahju 120 000 eurot ega pane sel ajal toime uut kuritegu. Vastasel juhul tuleb tal reaalset vanglakaristust kanda. "Loodetavasti on see piisavalt mõjus karistus, et taastada usaldus kohtutäiturite ja ametnike vastu ning mõjutada Kersti Vilbot ja ka teisi edaspidi sellistest rikkumistest hoiduma," sõnas prokurör Alan Rüütel.

Märksõnad
Tagasi üles