Repliik: peatage see niiduk

Margus Vahter. Foto: Ain Liiva

Möödunud nädalavahetusel oli tõeline suvi ühes päikese, laatade ja kontsertidega​. Nii kui soojad ilmad nädalavahetust tervitavad, on aru saada, et alanud on muru niitmise võistlus. Terve nädalavahetus oli kuulda ja näha, kuidas inimesed niidavad ja trimmerdavad hullupööra, justkui püüaks naabrile näidata, et suudavad rohkem.

Tavapärane niitmine, mille eesmärk on majaümbruse korras- ning ebameeldivate külaliste eemalehoid, on tervitatav. Kuid arusaamatuks jääb, miks on vaja enda elamu ümbrust niita mitmesaja meetri ulatuses, kui sedasama niidetud ala ei kasutata. Lisaks muudab kõrvetav päike madala muruga platsid kuivaks ja kollaseks. Kas see on siis ilusam?

Kõndides linnaruumis, märkasin, kuidas majaelanik niitis muru, mis oli arvatavasti nädal aega tagasi niidetud. Maja hoovi kaunistas pehme rohevaip, mille keskel kasvasid madalad lilled, mis tegid ümbruse värvilisemaks, aga ometigi oli majaelanikul eesmärk juba niigi lühike muru veel lühemaks niita. “No miks ometi?” tahaksin küsida. Kas kütusehinnad juba niigi kõrged ei ole, et ei mõelda, kuidas kokku hoida?