Komisjon otsib lahendust Lüganuse kooli säilimiseks
/nginx/o/2022/06/15/14628032t1h74a9.jpg)
Riigikogu kultuurikomisjon pöördus haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) poole suunisega leida lahendus Ida-Virumaal asuva eestikeelse Lüganuse kooli säilimiseks, tehes ettepaneku kool riigistada.
Kultuurikomisjoni aseesimees Jaak Valge ütles, et Lüganuse kool on pika ja väärika ajalooga, hea õpikeskkonna ja väga heade õpitulemustega eestikeelne maakool Ida-Virumaal, mis on piirkonnas eestikeelse ja eestimeelse hariduse säilimiseks hädavajalik.
"Kooli sulgemisest on räägitud mitu aastat, mis on mõjunud isetäituva ennustusena – paljud vanemad ei julge oma lapsi võbeleva tulevikuga kooli panna. Kui anda lapsevanematele kindlus, et kooli ei ähvarda sulgemine, oleks seal peagi 90 õpilast. Praegu õpib koolis 60 last," rääkis Valge. Aseesimees lisas, et Lüganuse kooli riigistamist tuleb koolivõrgu kontekstis käsitleda ühekordse erandliku ja kaalutletud otsusena, mis ei loo pretsedente tulevikus.
Komisjoni liikme Heidy Purga sõnul on Ida-Virumaa eriline ja oluline piirkond, kus eestikeelse hariduse säilimine peab olema prioriteet. "Põhiharidus on kohaliku omavalitsuse vastutus. Lüganuse kooli sulgemise otsus on kahetsusväärne näide sellest, kuidas kohaliku omavalitsuse ja kogukonna plaanid on läinud vastuollu ning pole leitud head lahendust. Kuigi Lüganuse kooli pidaja on kohalik vald, kellel on kooli tuleviku osas otsustusõigus, tuleks parima lahenduse leidmisel kindlasti arvestada nii kogukonna kui ka lapsevanemate huvidega. Lisaks tuleks arvestada, et kindlustunne eestikeelse ja eestimeelse hariduse jätkumise osas Ida-Virumaal kannab ka olulist julgeolekupoliitilist sõnumit," kõneles Purga.
MTÜ Lüganuse Tagaküla ja Lüganuse kooli hoolekogu pöördusid 6. märtsil riigikogu poole murega, et omavalitsus ei suuda enam kooli ülal pidada. Lüganuse vallavolikogu otsustaski 30. märtsil, et kooli sügisel enam ei avata. Lapsevanemad on otsuse kohtus vaidlustanud.
Pöördumist arutas kultuurikomisjon eilsel ja 31. mail toimunud istungil. Kooli muret käsitles oma eilsel istungil ka riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjon, kes otsustas samuti sel teemal HTM-i poole pöörduda.