Punamonumendi äraviimisele võib Rakveres kuluda kuni seitse aastat (2)

Aivar Ojaperv
, ajakirjanik
Copy
Rakvere punamonument ja ühishaud asub sisuliselt kesklinnas, otse sügisel valmiva riigigümnaasiumi vastas.
Rakvere punamonument ja ühishaud asub sisuliselt kesklinnas, otse sügisel valmiva riigigümnaasiumi vastas. Foto: Ain Liiva

Rakvere linnavalitsuse vastused EKRE fraktsiooni esitatud arupärimisele punamonumendi kohta suurt selgust majja ei toonud. Uurime, küsime, tegeleme – kõlasid sõnad linnapea Triin Vareku vastustes, kuid selget seisukohta, millal või kuidas, keegi välja öelda ei söandanud.

Kolmapäevasel linnavolikogu istungil käis põhiline jutt selle ümber, et sammas asub vanalinna kaitsevööndis ja monumendi all on ühishaud, mistõttu laieneb sellele sõjahaudade kaitse seadus. "Monument on mälestise juurde kuuluv element," selgitas linnapea Triin Varek.

Nõukogude Liit tavatses matmiskohti kasutada propagandana ning sageli on ühishauad ja monumendid omavahel seotud ja asuvad linnade-asulate käidavates kohtades. Sellises paigas asuvasse ühishauda sängitatud põrmud on võimalik ümber matta, seda lubab ka seadus, kuid protseduur on aeganõudev ja kallis.

​Säilmetele uue koha leidmine on väike osa probleemist, suurem on nende identifitseerimine. Seda tehakse DNA-analüüside abil, kuid see pole odav.

Aga on ka vahepealne variant: punamonument ise teisaldada, panna selle asemele mälestustahvel nimedega ja tegeleda siis pikema aja vältel ümbermatmise teemaga. Millegipärast selline võimalus linnavolikogu istungil arupärimise käigus kuuldavalt jutuks ei tulnud.

Volikogu esimees Mihkel Juhkami (Isamaa) mainis, et Eestis on riik jätnud monumentide teema omavalitsuste otsustada, kuid Lätis on asjad teisiti. "Seal võttis seim otsuse vastu ja paar päeva tagasi monumentide teisaldamine juba algas. Ühtsete reeglite ja arusaamade põhjal," mainis ta.

Eino Vaher (EKRE) palus volinikel Rakvere punamonumendi asjus avalikult välja öelda oma isiklik seisukoht. "Kas me ikka räägime ühte keelt, võibolla mõtleme eri asju?" küsis ta.

​Kuid keegi ei rutanud avaldust tegema. Otse suunatud küsimusele vastas lõpuks Mihkel Juhkami: "Ma ei ole kindel, et monumendi kohene likvideerimine on ainuõige. Paljud inimesed on seisukohal, et koos monumendiga peaks tegelema ühishaua ja ümbermatmisega. See on ka minu arvamus. Aga kogu protsessile võib kuluda kuni seitse aastat."

Ajalooõpetaja Heli Kirsi (Isamaa) tõdes, et punamonument vaatab uuest riigigümnaasiumist välja astujale otse näkku. "Mul on nüüd õpilastele selle monumendi teemal pikad lood rääkida ja ma luban, et ma teen seda," mainis ta.

Heli Kirsi vihjas ka, et teatud seltskonnal on mõttes tähistada intsident, mis juhtus kõnealuse punamonumendi eelkäijaga 1945. aastal. Nimelt lasid selle aasta 16. novembril kaheksa noort Rakvere punamonumendi õhku ning said 7–15-aastase karistuse. Tookord 15-aastane Jüri Puusta vabanes alles 1955. aastal. "Neile noortele on praeguse Rakvere gümnaasiumi ette plaanis püstitada mälestusmärk," ütles Kirsi.

Tema jutu jätkuks visati õhku idee, et noortele plaanitud mälestusmärgi võiks hoopis püstitada punamonumendi ja Rakvere uue riigigümnaasiumi vahele, nii et oleks varjatud ka igasugune vaade punamonumendile. Ning kirjad noortele pühendatud mälestisel selgitaks täiendavalt punamonumendi olemust. "See oleks minu arvates väga äge idee," ütles Rakvere teatri näitleja Ülle Lichtfeldt (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

​Probleeme on ka ühishauas lebavatele säilmetele matmiskoha leidmisega ning monumendi endaga – kuhu see viia, keegi ei paista seda eriti tahtvat. "Tavalisel kalmistul riivaks monument samuti paljude inimeste tundeid," ütles praost, Rakvere Kolmainu kiriku õpetaja Tauno Toompuu (Isamaa). "Sõjas langenute matmisala läheduses meie kalmistul pole enam ka ruumi, tuleks avada mõni uus matmisala. Või siis sängitada uuesti ühishauda."

​Linnavalitsus on pöördunud kunstimuuseumi poole, et saada hinnang Alar Kotli projekteeritud mälestusmärgi kunstilise väärtuse kohta. Vastust pole veel saadud. "Ma arvan, et kui Alar Kotli saaks, annaks ta ise esimesena allkirja monumendi lammutamise poolt," pakkus Heli Kirsi. "Arhitektina ei teinud ta ju selliseid asju vabatahtlikult, vaid võimude surve all."

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles