Juhtkiri: Oi kui kallis autokütus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Autokütuste hinnad muudkui tõusevad ja tõusevad, tehes autoomanikud, motomehed ja ehk ka jalamehed murelikuks.


Kütusehinna tõus ei jää paratamatult vaid kütusehinna tõusuks. Sellega koos kallinevad tooted ja teenused, ühissõidukite piletid, kallineb taksosõit ja mis kõik veel, pannes kodanike rahakotile paraja põntsu.


See, et päästjad ja politseinikud kallineva kütuse tõttu oma sõitude vajalikkuse üle peavad vaatama, on aga kahetsusväärne. Kui üldse kellelgi on iga bensiiniliiter targasti kulutatud, siis on need inimeste tervise, elu ja turvalisuse eest võitlejail.


Kas ei tasuks kütusemüüjatel pääste- ja politseiautodele kütuse müümisel erihinda kehtestada, see oleks omaette võimalus. Kuid sellisel juhul läheb raskeks kontrollida, et mõni moraalitundetu ametnik seda oma isiklikeks sõitudeks kuritarvitama ei hakka. Jälle keeruline.


Euroopa Komisjoni turuülevaate kohaselt maksis Eestis autobensiini E95 liiter veebruari keskel 1.34 eurot ja sellest odavama bensiini leidis Poolast (1.33 eurot), Rumeeniast (1.26 eurot) ja Bulgaariast(1.23 eurot). Kalleim oli aga 1.74eurose liitrihinnaga bensiin Itaalias.


Diislikütuse liiter maksis veebruari keskel Eestis 1.38 eurot, Leedus aga 1.33 eurot, Rumeenias 1.32, Bulgaarias 1.24, Sloveenias 1.30 ja Luxembourgis 1.27 eurot.
Kalleim oli diislikütus Suurbritannias, kus liitri eest tuli välja käia suisa 1.7 eurot. Muidugi saavad inglased seda endale lubada, sest kui jaanuaris oli Eurostati andmetel Eesti miinimumpalk 290 eurot, siis Suurbritannias oli see 1200 eurot.


Röövellikult kõrge kütuseliitrihind paneb jah mõtlikult kukalt kratsima ja uusi saapaid ostma – tuleb rohkem jala käia.
Rakvere on õnneks ka sellist mõõtu linn, et siin saab asjad aetud ja vajalikud vahemaad muretult autovabalt läbitud.

Neil, kes maal ja oma igapäevasest töökohast kaugemal elavad, autosõidust paraku loobuda ei õnnestu. Mõnel on ehk võimalik ühissõidukeid kasutada, aga eks bussipiletidki ole kallid ja nende hind võib samuti tõusta, kui kütuste hinnad ei lange.


Telekanalite omanikud võivad rõõmustada – vaatajate arv kasvab, sest inimesed on rohkem kodus ja ei hulgu ringi.

Märksõnad

Tagasi üles