Keskkonnaamet meenutab: prügi koht ei ole lõkkes

Liimpuitklotsid ei ole sobiv lõkkematerjal. Foto: Marko Saarm

Jaanipäeva eel võib nii mõneski majapidamises lõkkesse rännata hulk prügi. Tegelikult seda juhtuda ei tohi. Jäätmete lõkkes põletamine on keelatud, kuna see kahjustab keskkonda ja inimeste tervist. Prügi tuleb koguda liigiti ja viia selleks ette nähtud kohta.

Lõke ei ole koht, kuhu panna majapidamises üle jäänud pakendeid, mööblit, ehitusprahti, riideid või rehve. "Lõkkes põlevad plasti sisaldavad jäätmed madalal temperatuuril ja selle käigus paiskuvad õhku mürgised saasteained, näiteks dioksiin ja furaanid," ütles keskkonnaameti keskkonnateadlikkuse peaspetsialist Mari Kala. Ta lisas, et kui neid saasteaineid sisse hingata, liiguvad need inimese organismi ning võivad põhjustada raskeid terviseprobleeme, näiteks vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust. Seetõttu ongi jäätmete põletamine kodustes tingimustes ka seadusega keelatud.

Prügiks muutuvad ka ühekorranõud, mida suvisel ajal tihti kasutatakse. Sageli satuvad sellised nõud juba pärast mõneminutilist kasutamist tulle. Levinud väärarusaam on, et ühekorranõusid võib põletada. "Enamik paberist või muust taimsest materjalist valmistatud ühekordseid nõud sisaldavad plasti. Seetõttu ongi ühekordsete nõude põletamine ohtlik keskkonnale ja inimese tervisele," selgitas Mari Kala.

Parem viis jäätmetest vabaneda on need liigiti koguda ja üle anda. Enamikus linnades, alevites ja külades on olemas konteinerid, kuhu liigiti kogutud prügi viia saab. Plastpakendid, paberi- ja papijäätmed saab viia avalikesse kogumiskonteineritesse, pandimärgiga pudelid taaraautomaati. Vanad mööbliesemed, ehitus- ja lammutusjäätmed ning rehvid saab üle anda jäätmejaama. Lähima jäätmejaama või avaliku pakendikonteineri asukoha, samuti vastuse küsimusele, kuhu eri liiki jäätmed viia, leiab veebilehelt kuhuviia.ee.