R, 9.12.2022

Vahetusõpilane Marie Hornig: "See on nii imelik, kui sa elad riigis ja ei oska selle riigi keelt"

Margus Vahter
, suvereporter
Vahetusõpilane Marie Hornig: "See on nii imelik, kui sa elad riigis ja ei oska selle riigi keelt"
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Marie mängis Eestis olles viiulit ja tantsis rahvatantsu, mis on tema meelest väga ilus.
Marie mängis Eestis olles viiulit ja tantsis rahvatantsu, mis on tema meelest väga ilus. Foto: Ain Liiva

16-aastane Marie Hornig on Saksamaalt pärit vahetusõpilane, kes on kümne kuuga õppinud eesti keele niivõrd selgeks, et kogu vestlus käis eesti keeles.

Marie õppis sel õppeaastal Rakvere gümnaasiumi 10. klassis ja ta sattus Eestisse õppima rahvusvahelise organisatsiooni Youth For Understanding (YFU) kaudu.

Miks riikidest, mida YFU pakub vahetusaasta veetmiseks, just Eesti valisite?

Ma tahtsin minna kuskile põhjamaadesse. Eestisse sai tulla muusikaprogrammi kaudu ja ma lugesin palju Eesti kohta. Ma ei tahtnud minna kuskile, kus räägitakse inglise keelt.

Mulle meeldis Eesti ja ma tahtsin siia tulla, sest siin on erinev keel. Ma ei teadnud väga midagi Eesti kohta. Eesti rahvatants meeldis mulle. Lisaks Eesti on nii väike ja siin on nii palju randa, mis mulle meeldib.

Kuidas kandideerimisprotsess välja nägi?

Ma pidin kirjutama kirja enda kohta ja tegema endast videotutvustuse. Perekonnad Eestist said valida endale nende põhjal vahetusõpilasi, mina ei saanud ise valida.

Mina olen praeguse perekonna esimene vahetusõpilane. Meil on kõik väga hästi läinud.

Pere valis õpilase ja õpilane valis kooli. Alguses pidin ma õppima minema Rakvere eragümnaasiumisse, aga see on nii kaugel minu kodust Rakveres. Ma elan viis minutit Rakvere gümnaasiumist ja minu vahetuspere üks õpilane juba õppis seal koolis, sellepärast valisin selle kooli. Mulle väga meeldib meie kool – see on väga aktiivne.

Kas te kaalusite ka mõnda muud riiki?

Jaa, Lätit, Soomet või Norrat. Norra oli minu esimene mõte, aga ma valisin ikkagi Eesti, sest esimene organisatsioon, mille kaudu ma vahetusõpilaseks kandideerisin, ei tahtnud taimetoitlasi, siis ma vahetasin organisatsiooni ja valisin Eesti.

Kuidas teid Eestis vastu võeti?

Alguses inimesed rääkisid minuga, aga aeg selle vahel, kui me esimest korda rääkisime ja saime sõpradeks, oli päris pikk. Ma olen parim sõber nendega, kellega on läinud kauem aega, et sõbraks saada.

Millised inimesed on eestlased?

Kui ilm on päris külm, siis inimesed on kinnised ja häbelikud. Kui sa lähed näiteks Hispaaniasse, siis inimesed on nii avatud ja soojad. Aga siin ... Ma ei tea. Mitte halvas mõttes, aga nad vajavad rohkem aega, et avatumad olla.

Teiste vahetusõpilastega oleme seminaridel käinud ja väljasõitudel. Meil oli väljasõit Narva, Viljandisse ja Setumaale.

Kui mina Saksamaal kõnnin enda kodulinnas ja ma kohtan inimest, keda ma ei tea, ma ütlen tere, isegi kui ma ei tea teda. Aga siin inimesed lähevad teisele poole tänavat, kui keegi vastu kõnnib.

Millised on eesti noored?

Nad on natuke häbelikud. Sakslased pidutsevad rohkem – see on päris imelik.

Mis teile Eestis enim meeldib?

(Ohkab.) Väga raske küsimus. Mulle meeldib, et Eesti on nii väike, aga siin on nii palju loodust. Siin on nii ilus. Kui võililled tulid, oli see nii ilus. Kõik on nii roheline.

Mulle meeldib, et kõigile meeldib Eesti, kõigil on enda lipud, ja laulupidu, kõik on nagu üks suur pere. Kui laulupidu järgmisel aastal toimub, tahan ma sellel osaleda.

Eestlased on uhked selle üle, et nad on eestlased. See on teistsugune tunne, kogu Eesti tundub nagu väike linn. Eestlastele väga meeldib Eestimaa ja nad teevad nii palju asju koos perega – väga ilus, mulle meeldib.

Te räägite eesti keelt hästi. Kui kaua läks aega, enne kui hakkasite keelest aru saama?

Ma olen Eestis olnud kümme kuud, ma tulin 15. augustil. Alguses oli väga raske, ma ei saanud mitte midagi aru – see oli väga väsitav.

Ma väga tahtsin eesti keelt õppida. Eesti keel on väga ilus keel. Ma terve aeg kuulan. Enda perega ma räägin ka eesti keeles. Mul on motivatsiooni. See on nii imelik, kui sa elad riigis ja ei oska selle riigi keelt. Ma tahtsin osata.

Siis ma hakkasin õppima, mul olid keeletunnid Saksamaal enne seda, kui ma siia tulin. Ma teadsin ainult "tere" ja "kuidas läheb?".

Eesti koolis ma õppisin palju eesti keelt. Aga ma ei ole mitte nii hea. Mul on kaks sõpra, kes on paremad, nad tegid B2-taseme eksami. Ma tahtsin ka teha, aga jäin hiljaks. Mul ei olnud eesmärki saada B2-taset, aga ma arvan, et ma olen B1.

Te tegelesite koolis koorilaulu, rahvatantsu ja näitlemisega.

Ma väga tahtsin palju teha, et kohtuda paljude inimestega. Saksamaal ei ole rahvatantsu, meil on koolis partneriga tantsutunnid – prom (promenade dance, lõpuball – toim).

Alguses oli eesti rahvatants natukene imelik, aga mulle väga meeldib see, see on nii ilus.

Ma tantsisin esteetika- ja tantsukoolis. Ja mul olid viiulitunnid ka, ma mängisin viiulit Saksamaal ka.

Gümnaasiumis Saksamaal ma õpin muusikasuunas.

Ma proovisin suusatada ka, aga oli päris raske. Ma väga ei teadnud, kuidas see käib, ja kurvilised kohad olid keerulised, ma kartsin, et ma kukun.

Mis on kõige suurem erinevus Saksamaaga? Kas teid tabas ka mingisugune kultuurišokk?

Mul väga ei olnud, aga inimesed söövad nii palju liha siin. Supermarketites on nii palju liha – see on päris imelik.

Lisaks ma olin alguses väga segaduses piima kohta, mis on kilepakendis. Meil Saksamaal on piim ainult tetrapakendis. Ma olin nii segaduses, aga see mõte on nii hea, sest ei tekita nii palju prügi. Lisaks on poodides vähem hügieenitarbeid ja need on kallimad.

Meil ei ole kohukest. Mulle kohuke väga meeldib. Kui meil oli koolis rebaste nädal, siis seinal oli minust pilt, kus ma olin kohukesevaras.

Talvel oli alguses lahe, et nii palju lund oli. Saksamaal meil on ka lund, aga mitte viis kuud järjest. Kui jää tuli ja lumi ära ei sulanud, siis ma tahtsin sellest lahti saada. Lõpuks olin ma sellest tüdinenud.

Mis on peamised erinevused Eesti ja Saksamaa kooli vahel?

Meil on kolmteist klassi ja kool algab üks aasta varem. Saksamaal ei ole koolisööklat nii nagu Eestis, me ei saa koolis tasuta süüa.

Kool lõppeb tavaliselt kell 13 ja me võtame kooli kaasa enda eine, mida lõuna ajal süüa. Mõnikord me sööme koos sõpradega, kes elavad kaugemal, aga siis me peame koolis söögi eest maksma.

Me saame võrrelda koolitoitu teiste Eesti koolidega, sest mul on sõpru teistest Eesti koolidest, kus on parem toit. Praegune toit ei ole halb, aga neil on rohkem erinevaid asju.

Meil ei ole Saksamaal koolides garderoobi, me paneme riided tooli seljatoele. Me ei vaheta jalanõusid ka. Kui sa pead kõik asjad kaasa võtma, siis on nii raske.

Kehaline kasvatus oli siin päris raske. Kui ilm on halb, siis õpetajad ütlesid, et me peame õue minema. "Ei ole halba ilma, on halb riietus," rääkisid õpetajad kogu aeg.

Vabal ajal ma käin jooksmas, aga siin Eestis õpetajad ütlevad, et jookse seitse kilomeetrit, Saksamaal me teeme võibolla kolm. Eestlased on väga aktiivsed. Kui ma lähen õue kõndima või jooksma, siis nii paljud inimesed teevad sedasama. Kõik inimesed, noored ja vanad. Teile meeldib nii palju väljas olla.

Minu koolis Saksamaal on meil kaks jõusaali ja me treenime õues ainult kevadel ja suve alguses.

Saksamaal ka inimesed teevad sproti, aga mitte nii palju kui Eestis. Saksamaal sõidetakse palju rattaga.

Me tegime siin Eestis koolis Kahoot!-i ja Quizletti. Ma ei tea, miks me ei tee seda Saksamaal. Nii õpib palju paremini.

Kas peale Saksamaale naasmist plaanite tulevikus Eestisse tulla?

Jaa, ma tahan laulupeole tulla. Minu vahetuspere tuleb suvel võibolla Saksamaale. Ma tahan enda Saksamaa perele Eestit näidata.

Mida on vahetusaasta Eestis teile enim õpetanud?

Ma ei pea mõistma kõike. Ma ei pea mõistma, miks inimesed teevad midagi. See on nende elu ja nende arvamus. Ma ei pea seda mõistma, kui ma arvan, et see on vale. Alguses ma üritasin aru saada, aga nüüd on okei.

Vahetusaasta on väga lahe asi, mis saab juhtuda ainult siis, kui on piisavalt perekondasid, kes oleksid valmis vahetusõpilasi majutama. See oleks tore, kui oleks rohkem selliseid perekondasid.

Märksõnad
Tagasi üles