R, 9.12.2022

Kuum suveilm rikub maasikasaagi ja mõjutab hinda

Margus Vahter
, suvereporter
Kuum suveilm rikub maasikasaagi ja mõjutab hinda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Milvi Idavain selgitas, et kuum suvepäike mõjutab maasikatele halvasti.
Milvi Idavain selgitas, et kuum suvepäike mõjutab maasikatele halvasti. Foto: Marianne Loorents

Rakvere külje all Mädapeal asuva Otsa talu perenaine Milvi Idavain rääkis, et kuum ilm ohustab saaki ja võib põhjustada samasuguse olukorra, nagu oli mullu, mis tähendab, et maasikasaak tuleb väike.

"Kuumus lihtsalt tapab taimed ära, põletab ära, võib juhtuda, et üldse mitte midagi ei tule," rääkis Idavain ja avaldas lootust, et ilm muutub lähiajal jahedamaks. Kastmisest ei ole perenaise sõnul kasu, sest päike põletab taimed ära. "Mida rohkem kastad, seda hullemaks läheb," ütles ta. Maasikakasvataja sõnul on parim temperatuur maasikale 25–26 kraadi.

Kuumaga valmivad marjad küll kiiremini, kuid jäävad väikseks. Veel on probleem selles, et kuuma ilma tõttu saavad marjad kõigil kasvatajatel ühel ajal valmis ja see raskendab turustamist.

Marjakorjajate palgasoov kajastub lõpphinnas

"Oleneb maasikakorjajast," ütles Idavain maasikakorjajate palgast rääkides. Ta selgitas, et Otsa talus arvestatakse töötasu korjatud koguse järgi. "Räägitakse, et sel aastal Eesti maasikas alla viie euro ei lähe, eks korjamisel ka hind tõuseb," lausu perenaine, lisades, et maasikahind võib suve lõpul veel tõusta, sest siis on suurem osa maasikatest müüdud, kuid nõudlust jagub. "Ei ole mul ükski mari müümata jäänud, ma olen üle kümne aasta kasvatanud," sõnas Milvi Idavain.

Kui eelmise suve lõpul maksis kilo Eesti maasikaid kolm-neli eurot, siis sel aastal on hind euro võrra kallim. Peamiste põhjustena toob perenaine esile kütuse-, elektri- ja väetisehinna kasvu. Tänavu ei saadud endale väetise ostmist lubada, mistõttu väetati põldu loomasõnnikuga. Perenaine kinnitas, et hinnatõus mõjutab ka korjajate töötasu – lähiajal see mõnevõrra tõuseb. Eelmisel aastal teenis keskmine maasikakorjaja Otsa talus 500 eurot, sellesuvist kuupalka ei osanud perenaine öelda, sest kuumade ilmade tõttu on saagikust keeruline ennustada.

Et saaks endale ka palka maksta, siis alla kuue euro ei tohiks müüa.

Kaarel Kilki

Raadiko talu peremees

"Et saaks endale ka palka maksta, siis alla kuue euro ei tohiks müüa," lausus maasikakasvatusega tegeleva Raadiko talu peremees Kaarel Kilki ja avaldas lootust, et kodumaise marja kilohind mullusele tasemele ei langeks. Ta rääkis, et praegu müüakse eestimaist maasikat kaheksa eurot kilo.

"Eks meil ka sisendite hinnad tõusevad, osad ettevõtjad on maasikakasvatamisega lõpetanud, mistõttu tuleb turule vähem marja," selgitas Kilki kilohinna tõusu. Ta jätkas, et hinnas kajastub ka töölistele makstava palga tõus. Raadiko talus makstakse tunnipalka, praegu teenib maasikakorjaja peremehe sõnul 4,5 eurot tunnis.

Ukrainlased on asendunud eestlastega

Idavain kasvatab maasikaid ühel hektaril. Ta kõneles, et on läbi aastate kasutatud kohalikku tööjõudu, kellest suurema osa moodustavad keskealised. "Haljalast, Rakverest ja Vinnist – mul on juba kümme aastat samad inimesed," ütles Idavain. Siinsete ukrainlaste hulgas ei ole perenaine soovi maasikaid korjama tulla täheldanud. Ta tõdes, et eestlased on tublid töötajad ja puudub vajadus suure hulga välismaise tööjõu järele.

Kilki, kes alustas maasikatega kuus aastat tagasi, rääkis, et sel aastal kasvatatakse neid 2,6 hektaril ning peamisteks korjajateks on malevlased ja kohalikud noored. Temagi pole ukrainlaste suurt huvi tajunud. "Meil paar tükki käisid rohimas, aga ei ole jäänud," sõnas Kilki.

Kalevi talu peremees Peter Kask ütles, et lõpetas maasika laialdasema kasvatuse eelmisel aastal ära ja nüüd kasvatab vaid enda tarbeks.

"Kaua ma ikka võin, pensionile lähen," nimetas ta põhjuse. Ta rääkis, et igal aastal jäi marju maha, sest korjajatest tuli puudu.

Peremehe sõnul olid eelmisel aastal peamisteks korjajateks ukrainlased. Need, kes olid mitu aastat abiks olnud, kippusid viilima, kuid uuemad marjakorjajad tegid head tööd.

Märksõnad
Tagasi üles