/nginx/o/2021/12/13/14258643t1h55c0.jpg)
/nginx/o/2022/06/27/14657073t1hc2cf.jpg)
"See oli üks varakevadine aeg, kui ma sõitsin siit maanteed mööda tööle. Muidu mööda sõites veskit ei näe, aga kuna puudel polnud veel lehti, siis hoone paistis välja. Mulle meenus, et ma olin lapsena siin isaga käinud, et see on väärikas hoone. Miks ta seisab niimoodi tühjana?" kirjeldas Ranno Kübar kire algust vana vesiveski suhtes.
"Hakkasin uurima, sain omaniku kontaktid. Arutasime pikalt veski minevikku, tema plaane ja siis võtsime vastu otsuse, et proovime päästa, mis päästa annab," jätkas ta.
Mees, kellelt Ranno Kübar eelmise aasta kevadel Jäneda vana vesiveski ostis, oli Guno Karro. Karro sooviks oli olnud hoonesse rajada majutus- ja toitlustusasutus, aga konkreetseid samme ta selles suunas ei astunud. Karro ajal leidis aset ka laastav põleng.
Veski süttis 24. novembril 2012. Põlesid teine korrus, vahelagi, pööning ning katus. Ehkki päästeautosid saadeti Jänedale nii Harjumaalt, Järvamaalt kui Lääne-Virumaalt, kestsid kustutustööd viis tundi.
"Arvatakse, et see oli süütamine, aga meie ei tea. Fakte ei ole," ütles Ranno abikaasa Maria Kübar ohates. Tulekahju on räsinud veskit ka varem, 1936. aastal, kuid siis taastati hoone juba järgmisel aastal.
"Eelmine omanik ei teinud peale põlengut siin mitte midagi. Hoone lihtsalt hävis kogu aeg. Mitte keegi ei tundnud huvi, et hoonet omandada, sellest midagi tekitada, seisukorda parandada või siia mingit ideed külge panna," rääkis Ranno.
Ehitusregistri andmetel on hoone ehitusalune pind 272 ruutmeetrit. Kuigi veski võeti 1998. aastal muinsuskaitse alla, on see viimased veerand sajandit seisnud tühjana.
Erinevalt Karrost kavatsevad Kübarad tegutseda aktiivsemalt. Eelmise aasta 13. augustil registreeriti MTÜ Jäneda Mõisa Vesiveski. Annetustalgutega koguti tagasihoidlikud 115 eurot, aga raha taotleti ka muinsuskaitseametilt ja saadigi 10 500 eurot erakorraliste tööde toetust.
/nginx/o/2022/06/27/14657074t1he0b0.jpg)
/nginx/o/2022/06/27/14657075t1h7a07.jpg)
Maikuus alustas vesiveskis koristus- ja lammutustöödega tegelev firma KMG Grupp, mis lõhkus hoonest välja katuse ja vahelaed, sest need olid varisemisohtlikud. "Tegemist oli spetsiaalset tehnikat ja oskustöölisi nõudva tegevusega, sest oli suur oht, et peale põlengut kümme aastat ilmastiku meelevallas seisnud konstruktsioonid võivad omatahtsi varisema hakata," selgitas muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik Kadri Lepik.
Praegu on püsti vesiveski paekivist ja tellistest seinad. Säilitatud on ka mõned kandetalad ja trepid, kuid enamus puiduosast lõigati ja tassiti välja. "Vahelaed olid nii pehkinud, et oli oht läbi kukkuda, kui inimene peale läks. Üks missioon oli teha see ohutuks," ütles Ranno.
Järgnevalt tuleb tellida ekspertiis, kui tugevad on hoone seinad. Õnneks seintes varinguid tekitavaid vajumispragusid ei ole. Siis on vaja läbi mõelda ruumipaigutus ja anda arhitektile ülesanne. Abielupaar on otsustanud Kristina Sepa kasuks arhitektuuribüroost Miho, sest sama arhitekt on Aegviidu tervisedepoo projekti taga.
"See on Jäneda mõisakompleksi kuuluv hoone ja muinsuskaitseamet soovib väga, et see hoone säiliks," lisas Ranno. See tähendab, et projekteerija peab olema muinsuskaitsepädevusega ning hoone taastamisel tuleb arvestada muinsuskaitseseadusest tulenevaid kohustusi.
/nginx/o/2022/06/27/14657076t1hc53e.jpg)
"Oleme praeguste omanikega olnud pidevalt kontaktis ja koostöö on seni olnud väga hea," arvas Kadri Lepik.
Igapäevaselt elab abielupaar Aegviidus. Maria on töötukassas teenusekonsultant, Ranno renoveerib väikeettevõtjana talumaju üle Eesti alates vundamendi remondist kuni soojustuse paigaldamiseni.
"Põhiliselt keskendume aluspalgi ja kandekonstruktsiooni taastamisele. See on üks osa maja remondist ja üsna esimene osa, kui hakata maja renoveerima," rääkis ta oma igapäevatöö kohta.
Mehel on oskused hooneid taastada, aga... "Ei, ma ei saa seda teha. Seda teevad ikkagi hanke võitnud firmad. Mina ei tohi siin kätt külge panna," ütles ta vesiveski kohta.
Olukord on riukalik. Ühest küljest on Rannol renoveerimisteadmised, aga seadus ei luba tal Jäneda vana vesiveski juures midagi oma käega teha, sest puudub vastav litsents. On see seadus õige või vale?
"See võiks olla inimesi hariv tegevuskeskus, kus on praktiline suunitlus juures. Looduslikud ehitusmaterjalid, üldse loodusharidus. Siin võimalusi on palju."
Ranno Kübar Jäneda vesiveski tuleviku kohta
"Kui omanik tahab enda vara arendada, siis võiks olla mingid mööndused küll jah, aga kuna see on muinsuskaitsealune hoone ja nii suur, siis üksikisikuliselt nii kui nii ei suuda siin midagi ette võtta. Tulebki teha läbi suuremate meeskondade," arutles Ranno.
Milline on Kübarate nägemuses Jäneda vana vesiveski tulevane kasutus? "See võiks olla inimesi hariv tegevuskeskus, kus on praktiline suunitlus juures. Looduslikud ehitusmaterjalid, üldse loodusharidus. Siin võimalusi on palju. Võib-olla matkajatele midagi," arvas Ranno.
"Tegevuskeskus, kus saab läbi viia erinevaid üritusi, kokkusaamisi lastele, kogukonnale ja ka inimestele väljaspool kogukonda," ütles Maria.
"Jänedal on mõisa peahoone ja Musta Täku Tall. Ega üks ei välista teist. Need hooned ei konkureeri omavahel mitte mingil moel. Veski on olnud osa mõisakompleksist. Ta võiks ellu jääda ja renoveeritult uuesti tegutsema hakata, küll mitte vesiveski funktsiooniga, aga inimesi kokkutoova keskusena," arvas Maria.
/nginx/o/2022/06/27/14657078t1h54bb.jpg)
/nginx/o/2022/06/27/14657080t1hdb01.jpg)
Maria hinnangul kestab hoone renoveerimine 5-10 aastat. Kõik oleneb finantseerimisvõimalustest. Seda, palju tööd kokku maksma lähevad, abielupaar öelda ei osanud. "Ei ole kalkuleerinud, sest ehitusprojekti ja muid lahendusi ei ole veel," rääkis Ranno.
Mida arvavad sõbrad-tuttavad? "Kõige paremad sõbrad plaksutavad käsi. Natuke on neil hirm ka, sest see on nii suursugune ettevõtmine," ütles Maria. "Kohalik kogukond ei ole vastu. Kõik on ainult poolt," lisas Ranno.
/nginx/o/2022/06/27/14657081t1hedce.jpg)
/nginx/o/2022/06/27/14657082t1h8306.jpg)