/nginx/o/2022/06/27/14657252t1h5e1c.jpg)
Viimastel päevadel on ilmnenud, et NATO plaanid Balti riikide kaitsmise kohta on leebelt öeldes nirud. Heal juhul tegeldakse päästetöödega pärast seda, kui Vene kirsa on siit üle käinud. See on tegelikult üllatav, sest seni on pidevalt kõneldud, et meie kohal on NATO vihmavari ja vastavalt artiklile 5 annab NATO kohe vastulöögi, kui võõra sõduri saabas meie riigi pinda puudutab. Nüüd siis selgub, et rünnaku korral hakatakse kusagil peakorteris alles arutama, miks ja kuidas.
Ilmselgelt ei hinnanud NATO kuni Ukraina sõja alguseni Venemaalt lähtuvat ohtu realistlikult. Lääneeurooplased, rääkimata ameeriklastest, on Venemaast loonud endale mingi kindla pildi, mida raudkindlalt usuvad, kuid mis on tõest kaugel. Võimalik, et oma rolli mängivad ka omaaegse Nõukogude Liidu ärplemised, näiteks Kuuba või Berliini kriisi ajal. Siis lubas Nõukogude Liit ka sõjaga alustada, kui esitatud nõudmisi ei täideta, kuid koloss oli toona nii savijalgadel, et tolleaegsed riigijuhid said isegi aru, millega see lõpeks.
/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)