Kaevandustasude jaotamine muutub

Sõmeru vallas on kaevandajaks AS Kunda Nordic Tsement. Foto: Tairo Lutter

Kui seni sai kohalik omavalitsus kaevandusõiguse ja vee erikasutustasust poole, siis nüüd kavatseb rahandusministeerium jätta omavalitsustele vaid viiendiku, kuid avada ukse tasandusfondi.

Eestis on kaheksa nn põlevkivivalda, neist üks – Sõmeru – asub Lääne-Virumaal, ülejäänud seitse Ida-Virumaal: Illuka, Koht­la, Maidla, Mäetaguse, Son­da, Toila, Vaivara.
Keskkonnatasude seaduse kohaselt läheb üleriigilise tähtsusega kaevandusõiguse tasust 50% riigieelarvesse ja 50% kaevandamisala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Sõmeru vallavanem Peep Vassil­jev kommenteeris, et kaevandusõiguse tasu määr on pisut muu­tunud igal aastal. “Kuid 2009. aastal tõstis riik määra nõnda, et minu arvutuste kohaselt läheb praegu 62% kaevandusõiguse tasust riigi tuludesse ja omavalitsusele jääb 38%,” rääkis Vassiljev

Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik selgitas, et plaanitav uus mudel koosneb kolmest komponendist. “Ettepanek näeb ette, et otse laekuv osa on 20%, 3 a ülemineku kompensatsiooni ja tasandusfondi eraldise,” nimetas ta. “Ettepaneku aluseks on aasta 2011 tasumäärad, millest võetakse 20%. 2009. a määrades oleks see 30%. Tasumäärad on vahepeal kasvanud.”
Peep Vassiljev ütles, et kui aluseks võetakse aasta 2011 and­med, siis Sõmerule, kus lubjakivi ja põlevkivi kaevandaja on tsemenditootja Kunda Nordic, oleks see ebasoodne, kuna tol ajal oli ehitusturul madalseis ning kaevandati oluliselt vähem võrreldes näiteks 2008. aastaga.

Põlevkivivaldade juhid on teemat korduvalt omavahel arutanud ning teinud ka rahandusministeeriumile ettepanekuid.

“Poolteist aastat tagasi kirjutasime omavalitsustega koos alla ettepanekule, et kaevandusõiguse tasu võiks alates jaanuarist 2012 senise 50/50 asemel olla 30/70 juhul, kui taastataks tasandusfond,” märkis Vassiljev.
Praegu ei saa ükski põlevkivivald toetust riiklikust tasandusfondist, kuna saadakse kaevandustasu, kuid nende tasude suurus on paraku väga erinev. Näiteks 2010. a oli vastav tasu Sõmeru vallas 393 000 eurot ja Mäetagusel 4 487 000 eurot.

“Sõmeru sissetulek pole võrreldav Mäetaguse ja Vaivara val­la omaga,” nentis Vassiljev. “Hädas on aga Maidla vald, kus Aidu karjäär läheb juu­nis kinni ning oluline tulubaas valla eelarvest jääb puudu.”
Sulev Liivik kommenteeris, et Maidla vald tegeleb praegu pikaajalise finantsplaani koostamisega. “Selle alusel saab vald otsustada, milliseid meetmeid kasutada,” märkis ta.
Vassiljevi sõnul ei ole Sõmeru eelarves vastupidiselt Maidlale keskkonnatasudel nii suurt kaalu, väga oluline on üksikisiku tulumaks. Näiteks moodustas kaevandusõiguse tasu Sõmeru valla põhituludest 2004. aastal 15%, mullu aga 18%.
“Jätkusuutlik on siiski see, et valla tulubaas tuleks ettevõtlusest ja üksikisiku tulumaksust, mit­te sellest, et kaevame oma jalgealust ja müüme oma maapõuevarasid Eestist välja,” leidis Vassiljev.
Sulev Liivik rahandusministeeriumist nentis, et jätkusuutlik on mudel, kus tasandusfondi suurus ei sõltu kaevandusõiguse tasu laekumisest. “Põlevkivivallad peavad alati arvestama, et kaevandamine lõpeb, ning koguma piisavalt reserve, mida saaks kasutada perioodil, kui tasu enam ei laeku,” rõhutas ta.
Liiviku sõnul ei ole keskkonnatasud seaduse mõttes sihtotstarbelised ei praegu ega ka tulevikus. “Üldiselt on eeldatud, et tasu peaks kasutama kaevandamisest tingitud keskkonnakahju vähendamiseks,” märkis Liivik.

Praegu lähevad keskkonnatasud põlevkivivaldade üldisesse tulubaasi. “Pean õigeks, et pa­nustada tuleks kaevanduspiirkonna inimeste heaolu tõstmisse, olgu siis teede või tänavavalgustuse näol. Seda oleme Ubjas  ka teinud,” ütles Vassiljev.