/nginx/o/2012/02/29/990150t1ha883.jpg)
Veebruar on riiklike teenetemärkide jagamise kuu. Kuidas on autasudega läbi aegade?
Kilde autasude kirevast ajaloost
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Antiikajal aumärke ei tuntud, tubli sõdalane sai näiteks maad ja kerkis auastmes. Rooma kõrgeimaks autasuks oli triumf.
Ordenid tekkisid keskajal, olles algselt vastava rüütliordu eraldusmärgiks.
Osa ordusid vajus unustuse hõlma, teised said üldtuntuks.
Näiteks Kuldvillak asutati Lotringi maakonnas, sai lõpuks aga Hispaania kuningriigi kõrgeimaks aumärgiks.
Originaalne on Sukapaela ordeni lugu. Kord tantsinud kuningas Edward III Salisbury krahvinnaga ning daami kleidi alt pudenenud põrandale sinine sukapael. Kuningas kummardunud, võtnud paela ja ulatanud daamile, mille peale õukondlased muianud. Siis lausunud kuningas: häbi sellele, kes halvasti mõtleb, ja asutas varsti Sukapaela ordeni, mille tunnuseks sai sinine lint.
Ordenit ei jagata kergekäeliselt – 650 aasta jooksul on seda Inglismaal antud vaid tuhande ringis.
On veelgi haruldasemaid autasusid. 1769. a asutas Katariina II Georgi ordeni. Pooleteise sajandi jooksul pälvis selle vapruseordeni esimese järgu vaid 25 väejuhti.
Või siis Preisimaal. Waterloo all Napoleoni purustamise eest autasustati Blücherit erilise aumärgiga, milleks asutati Raudristi Täht.
Täht nr 2 anti välja alles sajand hiljem, kui Hindenburg purustas 1914. a Preisimaa suunas peale tungivad Vene väed.
Nr 3 enam polegi antud.
Eesti vabariigis hakati 1919. aastal andma sõjalist teenetemärki – Vabadusristi.
Selle II liigi esimest järku pole mitte kellelegi ega mitte kunagi välja antud ning pole enam lootustki, sest 1925. aastal Vabadusristiga autasustamine lõpetati. Pretsedenti ei ole.
Vabadusriste on kolme liiki: I – komandöridele sõjaliste teenete eest, II – ülesnäidatud isikliku vapruse ning III – tsiviilteenete eest.
Iga liik jaguneb veel kolmeks järguks.
I liigi esimese järguga on autasustatud 43 inimest ning III liigi esimese järguga 111 inimest.
Esimese järgu saanute seas oli neli kuningat ning valitsusjuhte ja väejuhte. Tuntumatest näiteks Pilsudski, Horty, Churchill.
Risti kavalerideks on sattunud aga ka küsitava kuulsusega mehi. Näiteks Itaalia duce Mussolini ning Prantsusmaa kollaboratsionist marssal Petain. On olnud ka ristist keeldujaid.
Vabadussõja järel taheti autasustada näiteks arst Johannes Varest, kirjanikunimega Barbarus. Kuid tema keeldus.