Olmeloogika: prügi sorteerides ei teki seda rohkem

Margit Rüütelmann. Foto: Erakogu

Esimesed omavalitsused katsetavad elanike valmidust jäätmeid liigiti koguda. Proovitakse nii hea kui ka halvaga. Harjumus ja oskus on visad tekkima, sest tegevus tundub inimestele arusaamatu, ebamugav. Üllatus on aga suur, kui jäätmete liigiti kogumisel selgub “klassikalise prügi” vähesus. Ülevaade jäätmetest võib vähendada ka oluliselt tarbimist ja mõjuda hästi rahakotile.

Kui jäätmeid liigiti koguda, ilmneb, et segaolmejäätmeid on peaaegu olematu hulk. Proovige. Paberit ja pappi ei pea mahutama tavapärasesse prügikasti kraanikausi all: vanapaberi, paber- ja papppakendid saab panna hoopis rõdule, majapidamisruumi, mõnda sahtlisse või kappi. Ka pakendeid, sealhulgas klaaspakendeid, pole vaja suruda kraanikausi alla, needki võiksid leida koha mujal. Muide, segaolmeprügi prügikast saab enamasti väga kiiresti täis just seepärast, et sinna pannakse pakendid. Kui need aga eraldi koguda, ei jää segaolmeprügi kasti peaaegu midagi.

Kui ka biojäätmeid eraldi koguda, on olmeprügi jaoks vaja üha väiksemat prügikasti. Paljud küsivad kindlasti, kas biojäätmete kogumine tekitab tuppa haisu. Vastus on: ei tekita. Kui tühjendada anumat paari-kolme päeva tagant, ei hakka see haisema, talvel tõenäoliselt võib see tühjendamata olla kauemgi. Proovige.