R, 9.12.2022

Repliik: suveteatri paradoks

Inna Grünfeldt
, ajakirjanik
Repliik: suveteatri paradoks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Inna Grünfeldt.
Inna Grünfeldt. Foto: Meelis Meilbaum

Milline teatrisuvi! Lavastusi jagub nii tillukestesse mõisasaalidesse kui ka panoraamsele maastikule. On kammerlikumaid lugusid ja suuri vaatemänge.

Teatrisõbrad kihutavad ühest Eestimaa nurgast teise ning mõnigi, kes talvel naljalt teatrisse ei satu, on tuttavate toel või seltskondliku ürituse raames tribüünile jõudnud.

On ülimalt rõõmustav, et teater võidab uusi sõpru ja nõnda hoiame maailma ühe teatrilembesema rahva mainet kõrgel. Just sellega, et lihtsalt ei käi, vaid vaatame, kuulame, mõtleme ja tõlgendame.

Ent suveteatril on oma paradoks. Kui siseruumides mängitavat lavastust käsitletakse klassikalise teatrina, kus käitumisnormid teada, siis vabas õhus võetakse vabadusi. Nagu istutaks kodus teleka ees, kus nähtut võib valjul häälel kommenteerida.

Kuidas anda viisakalt märku, et veini libistamise kõrval tegelaskuju väljanägemise ja näitleja mängulaadi kohta lendu lastud märkused, mis ütleja meelest on kindlasti vaimukad, panevad kaasvaatajate närvid proovile ja rikuvad teatrielamuse?

Märksõnad
Tagasi üles