R, 19.08.2022

Rakverest keskajal III. Maaalusest Rakverest

Uno Trumm
, ajaloolane
Rakverest keskajal III. Maaalusest Rakverest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eestimaa kubermangu maamõõtja Salomon Severin Dobbermanni koopia maamõõtja Johann Holmbergi 1703. aastal tehtud kaardist. Linna piirasid Soolikaoja ja sinna suubuv Maidla oja ning Vallimägi. Keskaegse kloostri asemele oli rajatud Rakvere mõis.
Eestimaa kubermangu maamõõtja Salomon Severin Dobbermanni koopia maamõõtja Johann Holmbergi 1703. aastal tehtud kaardist. Linna piirasid Soolikaoja ja sinna suubuv Maidla oja ning Vallimägi. Keskaegse kloostri asemele oli rajatud Rakvere mõis. Foto: Läti Riiklik Ajalooarhiiv

Keskaegne Rakvere asub praegusest maapinna tasemest kaks-kolm meetrit allpool. Selle suuremamahuline avastamine algas 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses, mil arheoloog Toivo Aus kaevas teatrimäel korraga välja nii keskaegsete elamute kui ka frantsisklaste kloostri varemed.

Esimene Rakvere linna ulatust määratlev kirjeldus on pärit 3. aprilliga 1345 dateeritud Taani kuninga Valdemar IV Atterdagi kirjast, millega ta kinnitas oma vanaisa Erik VI Menvedi Rakvere linnale antud Lübecki linnaõiguse.

Kirja järgi kehtis see nii nimetatud linnas kui ka teisel pool Rakvere oja (praegu Soolikaoja) elavate linnakodanike kohta. Arvestades 18. sajandi kaartidel kujutatut, võiks keskaegse linna hoonete jäänuseid lisaks teatrimäele ja Pika tänava alale otsida Soolikaoja ürgoru idapoolselt nõlvalt, praegu Tallinna, C. R. Jakobsoni, Parkali ja Laia tänava vahele ja ümbrusse jäävast piirkonnast.

Märksõnad
Tagasi üles