Valitsus kehtestas kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu

Laskmised kaitseväe keskpolügoonil. Foto: Sander Ilvest

Valitsus kehtestas 16. juunil kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu, mille rakendamine parandab oluliselt sõjalise väljaõppe võimalusi, eelkõige soomusmanöövervõimekust, ja toetab liitlaste kohalolekut Eestis.

"Kaitseväe keskpolügoon on kaitseväe suurim harjutusväli, mille planeeringut on vaja uuendada, et võimaldada üksustele ajakohaseid ning kaitseväe võimearendustele vastavaid väljaõppevõimalusi," sõnas riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) direktor Magnus-Valdemar Saar. "Viimaste aastate jooksul toimunud võimearendustega ning liitlaste panusega Eesti julgeolekusse on suurenenud vajadus väljaõpperajatiste järele, mida olemasolevad harjutusväljad ei paku. Uute harjutusvõimaluste loomine on oluline ka Eestis viibivate liitlasriikide relvajõudude üksuste võitlusvõime hoidmiseks."

2004. aastast kehtiv detailplaneering on väga üksikasjalik ning ei võimalda harjutusväljal korraldada väljaõpet piisaval tasemel. Näiteks on detailplaneeringuga loetletud konkreetsed relvad, mida laskeväljal laskmiste ajal kasutatakse. Tekkinud on olukord, kus ligikaudu 12 000 hektari suurust keskpolügooni saab kasutada ainult jalaväe lahingumasinate ja tankide lasketiiruna, kus kuni kolm masinat teevad kohapealt laskmisi ühes suunas.