Puugid on ohtlikumad kui 10 aastat tagasi

Nakatunud puuk kannab nakkust edasi vaid siis, kui on end ohvri külge kinnitanud ja asunud verd imema. Lihtsalt keha peal kõndiv puuk nakkust edasi ei kanna. Foto: Shutterstock

Värskest tervise arengu instituudi (TAI) uuringust selgub, et puuke ja nende levitatavaid haigusi on rohkem kui kümme aastat tagasi. Lääne-Virumaa kuulub maakondade hulka, kust on leitud enim kõige ohtlikumaid ehk mitme nakkuse tekitajatega puuke.

Esimest korda annab uuring ülevaate ka inimese nahale kinnitunud puukidelt leitud haigusetekitajate kohta.

2020. aasta kevadel kutsus TAI inimesi üles teatama oma puugileiust, et kaardistada Eesti puugiohtlikemad piirkonnad. Maist augustini teatati üle 14 500 puugileiust, kokku 23 064 puugist. Inimese kehalt oli avastatud neist kolmandik.

Lausa 35 protsenti kõikidest puugileidudest pärines koduaedadest. See oli peaaegu sama palju kui metsa-, võsa- ja hooldamata teeäärsete alade leide kokku. TAI viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Gelleri sõnul muudab see seni laialt levinud arvamust, et puugioht varitseb ainult metsas, võsas või mujal hooldamata kohtades.

TAI uuringutele saabunud 6437 puugist võeti haigusetekitajate uuringuvalimisse 3559 puuki, millel analüüsiti peale tuntud puukentsefaliidiviiruse ja Lyme'i tõve ehk puukborrelioosi tekitaja paljude teiste haiguste tekitajate olemasolu. Igast maakonnast võeti uuringule enam-vähem võrdne kogus puuke. Valimit tehes lähtuti leitud puugi leiukohast, seisundist, arengustaadiumist ja soost.

Viiendik puukidest osutus korraga mitme haiguse tekitajate kandjaks. Kõige rohkem mitme nakkuse tekitajatega puuke tuvastati Tartumaal, Harjumaal, Viljandimaa ja Lääne-Virumaal.

Puukentsefaliit on ainuke puugihaigus, mida võib ennetada vaktsineerimisega.

Puugiuuringuid on TAI viroloogia ja immunoloogia osakond teinud üle 20 aasta. Kõnealuse uuringu raportiga saab tutvuda tervise arengu instituudi kodulehel.