1990 ⟩ Mida sai ja mida ei saanud 1990. aastal toidupoest

Tüüpiline nõukogudeaegne toidupood (fotol üks Elva kauplustest 1985. aastal). Seda muret küll polnud, et kaup riiulitele ära ei mahu. Foto: Kaljo Raud

Kõikvõimalike kaupade, sealhulgas toidu defitsiidist 1990. aastal on siinses rubriigis mitu korda kirjutatud, aga teema oli toona nii terav, et sellel tehti Viru Sõnas juttu iga nädal. Alljärgnev paneb küsima, mida siis inimesed üldse sõid. Otsest nälga justkui ei mäleta.

Viru Sõna ajakirjanik käis keskpäevasel poeringil ja andis ülevaate piima- ja lihatoodete kui kõige defitsiitsemate toidukaupade saadavusest.

Kaupluses Kodu – see asus kohtumaja vastas Laial tänaval – oli saada veel hapukoort. Liha-vorsti ei olnud, aga rahvast sõelus tihedalt. Oletati, et kaup tuleb poodi kell kuus õhtul, aga samas tuli tõdeda, et kaubaauto saabub x-ajal ja kaupa on x-koguses. Eelmisel õhtul oli ajakirjanik samas poes seisnud vorstisabas poolteist tundi. Juhataja rääkis: “Vorstiauto tuleb väga hilja. Mõnikord alles kella kuueks. Aga rahvas seab end järjekorda kella kolmest.”