30. juunil jõudis linnavalitsusse sõjahaudade komisjoni koosoleku protokoll: komisjoni hinnangul asub ühishaud ebasobivas kohas, sinna sängitatud inimesed tuleb ümber matta ja hauatähis ehk monument maha võtta.
Sellest tulenevalt väljastas kaitseminister 7. juulil käskkirja, millega kohustas ümbermatmisega tegelema Eesti sõjamuuseumi. Paabuni jõudis info päev hiljem. “Ja veel päev hiljem helistas mulle sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. Ütles, et teeme 13. ja 14. juulil asja ära. Mis minul enam – asusin tehnikat organiseerima, et linnapoolseid kohustusi täita.”
Kaevamised ühishaua juures lõppesid eile kella 16.30 paiku. Selleks ajaks olid leitud 16 kirstu jäänused ja 30–32 inimese säilmed. Varem oli oletatud, et hauas on 50–80 inimest.
Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et ühishaud ei asunud päris selles kohas, kus nad esialgu eeldasid. “Oletasime, et see on monumendi jalamil, paigas, kus asusid äärekivid,” rääkis ta. “Aga sealt ei tulnud midagi välja. Seejärel hakkas arheoloog Arnold Unt võrdlema vanu fotosid ja punamonumendi viimast asupaika. Teatavasti on sellel platsil asunud kaks monumenti (esimese lasid Rakvere koolinoored 1940-ndate lõpus õhku – toim) ja selgus, et need polnud täpselt samas kohas.”
Kahest uuest kaevekohast leitigi kella 14.30 paiku esimesed luustikud ja kirstujäänused. “Välja on tulnud 16 kirstu, aga paljudes kirstudes on mitu luustikku,” ütles Lill. “Selles pole midagi hämmastavat, sest see haud siin on ju ümbermatuse koht. Langenuid kaevati välja ja toodi siia kokku üle maakonna ja seepärast asetati neid ka ühte kirstu. Säilmed kuuluvad 30–32 inimesele, see number vajab veel täpsustust,” rääkis ta.
Säilmed maetakse Rakvere Linnakalmistule fašismiohvrite hauaplatsi vahetusse lähedusse lähipäevil. Täpset päeva eile veel teada polnud.