Punamonumendi likvideerimist soovitas saladuses hoida kapo

Aivar Ojaperv
, ajakirjanik
Copy
Eesti sõjamuuseumi töötajad otsisid ühishauda esialgu valest kohast. Pärast vanade fotode võrdlemist alustati tööd pisut eemal ja sealt leitigi eile kella 14.30 paiku esimesed luustikud.
Eesti sõjamuuseumi töötajad otsisid ühishauda esialgu valest kohast. Pärast vanade fotode võrdlemist alustati tööd pisut eemal ja sealt leitigi eile kella 14.30 paiku esimesed luustikud. Foto: Ain Liiva

Rakvere punamonumendi kadumine ja ühishaua lahtikaevamine algas nii ootamatult, et isegi ajakirjandusel polnud asjast aimu. “See oli teadlik taktika, et asi toimuks võimalikult rahulikult,” rääkis Rakvere abilinnapea Neeme-Jaak Paap. Tagantjärele avalikustas ta aga hulga põnevaid detaile, mis selle märgilise sündmusega kaasas olid käinud.

Selle loo märksõnadeks on saladuse hoidmine ja tegutsemise kiirus. “Loomulikult me pidasime eelnevalt nõu ja tegime plaane, laua taga olid ka sõjamuuseumi ja kaitsepolitsei esindajad. Viimased soovitasid enne õiget aega mitte rääkida,” mainis Paap. Ja huvitaval kombel ei läinud informatsioon “jalutama” isegi mitte päris ootamatust kohast.

Nii juhtuski, et eile kella 8.34-ks, kui ajakirjanike meilikasti potsatas sellekohane pressiteade, oli Rakvere punamonument juba maha võetud. Aga kuskilt või kuidagi oli asjast ikkagi teada saanud maakonna sõjaveterane ja endisi Nõukogude armee ohvitsere ühendava organisatsiooni eestvedaja Georgi Kosjuk, kes oli sündmuskohal üks esimesi võõraid.

“Temaga lahenesid ka asjad rahumeelselt,” kinnitas Paap. “Kutsusin ta linnavalitsusse enda juurde, rääkisime rahulikult. Kaitsepolitsei esindaja oli ka juures, kes selgitas talle, mida seadus ette näeb, kui ta hakkab mingeid ekstsesse korraldama. Kosjukki häiris kõige rohkem, et miks me ei teavitanud oma plaanist Venemaa saatkonda – aga miks pidanuks me seda tegema? Selgitasime Kosjukile, et säilmed maetakse ümber, tuleb soliidne tseremoonia Linnakalmistul, ja lõpuks ta mõistis meid.”

Enne monumendi maha võtmist ütles selle juures palve Rakvere Kolmainu kiriku õpetaja Tauno Toompuu. Aga miks mitte Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Rakvere Jumalaema Sündimise kiriku preester Aleksandr Lebedev?

“Sellega oli oma lugu,” kõneles Paap. “Mõtlesin kaua, kas teda informeerida – kartsime infoleket. Lõpuks otsustasime siiski teavitada, võtsin vastutuse enda peale.”

Lebedev oli jutu ära kuulanud, kuid teatanud, et peab asja metropoliidiga kooskõlastama. Paar tundi hiljem helistas ta tagasi ja ütles, et metropoliit ei lubanud. Küll aga olevat ta loa saanud osaleda ümbermatmise tseremoonial, mis toimub lähipäevil.

Neeme-Jaak Paabul oli eile näpp katki ja kaenla all klade, mis sisaldas vanale koolile kohaselt käsitsi tehtud märkmeid. Näpu sai abilinnapea veriseks eile hommikul, kui aitas üht monumendialusest jäänud kamakat tõsta, klades on tal aga kuupäevaliselt kirjas mälestussamba likvideerimisele eelnenud toimingud.

Ettevalmistused algasid 10. juunil, kui Rakvere linnavalitsusest saadeti kiri kaitseministeeriumi juures tegutsevale sõjahaudade komisjonile. Neli päeva hiljem tuli vastus üheksa täpsustava küsimusega, millele vastati samal päeval.

Välja on tulnud 16 kirstu, aga paljudes kirstudes on mitu luustikku.

Hellar Lill

Eesti sõjamuuseumi

direktor

Samal ajal käis kirjavahetus veel mitme muuseumiga. Arhitektuurimuuseumilt saadi teada, et Alar Kotli (tüüp)projekteeritud monument on keskmise väärtusega ja muuseum seda endale ei taha. Ajaloomuuseum polnud samuti monumendist huvitatud.

29. juunil uuriti monumendi jalamil asuvat väidetavat ühishauda georadariga. See ei näidanud mitte midagi.

“Aga mulle ei andnud rahu üks lillepeenar,” meenutas Paap. “Andsin korralduse see kõrvaldada – keegi ei pannud kadumist vist tähelegi. Teistkordne uuring siiski näitas luustike olemasolu, kuid nagu nüüd selgus, siis mitte täpselt selles kohas, kus need tegelikult asusid. Küll aga leidis georadar üles gaasiballooni: omal ajal põles ju monumendi juures igavene tuli, mis sai kütust tavalisest balloonist.”

30. juunil jõudis linnavalitsusse sõjahaudade komisjoni koosoleku protokoll: komisjoni hinnangul asub ühishaud ebasobivas kohas, sinna sängitatud inimesed tuleb ümber matta ja hauatähis ehk monument maha võtta.

Sellest tulenevalt väljastas kaitseminister 7. juulil käskkirja, millega kohustas ümbermatmisega tegelema Eesti sõjamuuseumi. Paabuni jõudis info päev hiljem. “Ja veel päev hiljem helistas mulle sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. Ütles, et teeme 13. ja 14. juulil asja ära. Mis minul enam – asusin tehnikat organiseerima, et linnapoolseid kohustusi täita.”

Kaevamised ühishaua juures lõppesid eile kella 16.30 paiku. Selleks ajaks olid leitud 16 kirstu jäänused ja 30–32 inimese säilmed. Varem oli oletatud, et hauas on 50–80 inimest.

Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et ühishaud ei asunud päris selles kohas, kus nad esialgu eeldasid. “Oletasime, et see on monumendi jalamil, paigas, kus asusid äärekivid,” rääkis ta. “Aga sealt ei tulnud midagi välja. Seejärel hakkas arheoloog Arnold Unt võrdlema vanu fotosid ja punamonumendi viimast asupaika. Teatavasti on sellel platsil asunud kaks monumenti (esimese lasid Rakvere koolinoored 1940-ndate lõpus õhku – toim) ja selgus, et need polnud täpselt samas kohas.”

Kahest uuest kaevekohast leitigi kella 14.30 paiku esimesed luustikud ja kirstujäänused. “Välja on tulnud 16 kirstu, aga paljudes kirstudes on mitu luustikku,” ütles Lill. “Selles pole midagi hämmastavat, sest see haud siin on ju ümbermatuse koht. Langenuid kaevati välja ja toodi siia kokku üle maakonna ja seepärast asetati neid ka ühte kirstu. Säilmed kuuluvad 30–32 inimesele, see number vajab veel täpsustust,” rääkis ta.

Säilmed maetakse Rakvere Linnakalmistule fašismiohvrite hauaplatsi vahetusse lähedusse lähipäevil. Täpset päeva eile veel teada polnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles