Repliik: tuuleveskid ja monumendid

Andres Tohver Foto: Ain Liiva

Hispaania kirjaniku Cervantese romaanis “Don Quijote” ründab peategelane, enda arvates rüütlivooruste musterkehastus, odaga tuuleveskit. Sellest siis võitlus tuuleveskitega kui asjatu, lootusetu ja tihti kujuteldava vaenlasega võitlemise sünonüüm.

Miks see mulle praegu meelde tuli? Vaenlasi, nii tegelikke kui ka kujuteldavaid, on vaja poliitikutel, aga ka tavakodanikel, et argimuredest mööda vaadates ühtsustunnet arendada, isegi kui võiduks on kõigest monumendi mahavõtmine.

Seda taibati juba antiikajal. Võimu vahetumine tähendas sageli monumentide vahetumist. Kokkuhoidlikumad valitsejad piirdusid kuju puhul eelkäija pea eemaldamisega, pannes asemele enda oma.