Kalev Kotkas: õhukese riigi kibedad viljad

, Riigikogu liige (SDE)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalev Kotkas
Kalev Kotkas Foto: Erakogu

Tänane Eesti kihutab viie rikkama riigi hulka kärpides ja kokku hoides, tajumata, et seda kõike tehakse vaesuva ja välja­rända­va rahvaga ning rahva arvelt.

Just selliseid mõtteid tekitab valitsuse otsus panna üle Eesti kinni mitmed päästekomandod.
Päästedepoode sulgemise tegelikuks põhjuseks on ju järjekordne vajadus kulusid kärpida. Sinna juurde päästeameti juhtide räägitavad-kirjutatavad jutlused päästestandardeist, vabatahtlike komandode loomisest ja elupäästevõimekuse tõstmisest kuuluvad aga demagoogia meistriklassi. Ausalt öeldes on mul neist meestest isegi kahju. Tegelikult on siseminister nad “tanki pandud” ja nad peavad nüüd juba läinud kevadel tehtud poliitilist otsust tagantjärele õigustama.


Ma tean, et professionaalidena lõhuvad nad suure vastumeelsusega iseenda rajatud päästesüsteemi. Aga mis teha, pagunikandjatena on nad sunnitud ministri käske täitma ning nüüd tulebki sirkli ja seinakellaga varustatult väljakujunenud struktuuri ümber teha ning musta valgeks rääkida. Muu hulgas ei unustata juurde tegemata ühte päästeameti peadirektori asetäitja ametikohta. Lisaks on päästeameti ladvik tihendanud ennetustöö tõhustamise sildi all suitsuandurite kontrolli meie kodudes ja saatnud inimeste postkastidesse trükise, mis õpetab elama nii, et päästeameti teenuseid poleks kunagi vaja.


Iseenesest on ju hea, et riik kehtestab ja võtab üle päästestandardeid ning suurendab elupäästevõimekusega depoode arvu. Aga seda ei tohi teha teiste depoode arvelt! Süsteemi on vaja raha juurde. Kõik suletavad päästedepood oleks saanud oma tööd jätkata, kui riik oleks kaitsekulusid tõstnud 50 miljoni euro asemel paar miljonit vähem. Sotsiaaldemokraatide sellekohane 2012. aasta riigieelarvesse tehtud muudatusettepanek kahjuks valitsuskoalitsiooni heakskiitu ei leidnud.
Eriti huvitav on siseministri arusaam vabatahtlikkusest. Vastates riigikogu ees arupärimisele, selgitas minister, et komandosid ei suleta, vaid riiklikud komandod asendatakse vabatahtlikega. Seni levinud arusaama järgi on vabatahtlikkus kohalike inimeste endi n-ö alt-üles suunatud initsiatiiv. Igatahes ministri ukaasiga ei tekitata kohapeal vabatahtlikkust. Naiivne on loota, et suletud komandode tööta jäänud päästjad hakkavad vabatahtlikena ilma palgata sama tööd edasi tegema.


Toorele ja süsteemitule lähenemisele viitab ka see asjaolu, et mitmed selle aasta maikuus suletavad päästedepood, sh Emmaste depoo Hiiumaal, remonditi alles eelmise aasta lõpus CO2 kvoodi müügist saadud raha eest. Siseministeeriumis istuvad samal korrusel, peaaegu kõrvuti kabinettides kaks ministrit: regionaalminister, kes annab depoohoone remondiks raha, ja siseminister, kes selle depoo poole aasta pärast sulgeb. Markantsemat näidet selle kohta, et riigi üks käsi ei tea, mida teine käsi teeb, on raske leida!
Kuna maainimesed maksavad riigimakse linnainimestega samal määral, siis on ka neil moraalne õigus saada samadel alustel avalikke teenuseid. Ja päästeteenus ongi sedasorti avalik teenus, millest sõltub inimeste turvalisus ja mille pakkumine on riigi üks kesksematest ülesannetest. Hooliv riik kindlustab oma kodanike julgeoleku!
Kui praegune valitsus veel kaua jätkab, saame lisaks vabatahtlikele päästjatele ja abipolitseinikele varsti tagasi ka ühiskondlikud autoinspektorid ja rahvamalevlased. Õpetajad töötavad palga tähenduses juba nüüd poolvabatahtlikena …

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles