R, 9.12.2022

Kohalikud noored löövad kaasa “High School Musical’is”

Margus Vahter
, suvereporter
Kohalikud noored löövad kaasa “High School Musical’is”
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Noored muusikalihuvilised Kristi-Liis Orupõld (vasakult), Petrik Vint ja Richard Sepajõe.
Noored muusikalihuvilised Kristi-Liis Orupõld (vasakult), Petrik Vint ja Richard Sepajõe. Foto: Dmitri Kotjuh

Legendaarne Disney originaalmuusikal “High School Musical: On Stage!” pidi lavale jõudma kaks aastat tagasi, kuid koroonapiirangute tõttu lükkus see edasi ja etendub tänavu suvel. Muusikalis on osa ka kohalikel noortel.

Ligi 40-liikmelises meeskonnas teevad kaasa kolm Lääne-Virumaalt pärit noort, kes kehastuvad kindlasse rolli: Petrik Vint (29), Kristi-Liis Orupõld (19) ja Richard Sepajõe (24).

Varasem kogemus nii näitlemise kui ka laulmisega on kõigil kolmel. “Laulma ma hakkasin esimeses klassis,” rääkis Orupõld. “See on ja jääb minu lemmiktegevuseks,” ütles ta.

Vint meenutas, et alustas laulmisega, kui osales “Laulukarussellil”, olles sel ajal algkooli esimestes klassides. Peale Rakvere eragümnaasiumi lõpetamist suundus ta elama Tallinnasse, kus hakkas bändi looma ning sai Kaari Sillamaa muusikateatri casting’ul osaledes koha “Jane Eyre’i” lavastuses.

“See oli mu elu esimene muusikal, aga võib öelda, et minu praegune roll “High School Musical’is” on elu kõige suurem roll – see kõik on väga põnev,” rääkis Vint.

Sepajõe lausus, et kippus juba lasteaias esinema. Algkoolis õppides osales ta näiteringis, samuti on ta teinud bändi ja osalenud “Laulukarussellil.”

Orupõld rääkis, et tema kirg muusikali vastu kasvas, kui ta õppis Hanna-Liina Võsa muusikalikoolis, kus hakkas üha enam tajuma teatri ja muusika kunstilisust. “Praegu ma tunnengi, et ... ma tahaksin, et see oleks minu elutee,” sõnas Orupõld ning tõdes, et eelistab lavamuusikalile alati filmimuusikali, sest see puudutab teda enim. “Sellega on sama, mis raamatu filmiks tegemisega: väga palju nüansse jääb välja, sest kõik, mis laval töötab, ei pruugi töötada kinolinal,” rääkis Orupõld.

Vint meenutas, et oli lapsena ära vaadanud esimese “High School Musical’i” filmi. “Kui tuli uudis, et seda hakatakse tegema, siis ma mõtlesin nende laulude peale, mis muusikalis on. Need laulud on nii vinged ja väljakutsuvad – see motiveeris mind. Osalesin casting’ul, mis toimus video teel. Tegime seal laulu, tantsu ja näitlemist ning peale casting​‘ut helistati mulle ning öeldi, et sain rolli,” meenutas Vint. Ta lisas, et algul tehti talle nalja, et jäi rollist ilma, kuid siis teatati, et ta saab rolli, millest oli unistanud.

Sepajõe rääkis, et sattus kord tuttava kaudu ühe muusikali casting’ule ja sellest ajast peale on ta jäänud Eesti noorte muusikaliteatrisse ja jõudnud “High School Musical’i”.

“Kunagi ma kõrvetasin DVD-plaadi peale kõik kolm “High School Musical’i” filmi ja CD-plaadi peal olid kõik laulud olemas. Paljud laulud on nüüd juba ajus olemas,” rääkis Sepajõe, kes selgitas, et muusikaliteatriga ei liitunud ta sugugi mitte “High School Musical’i” tõttu, vaid hoopis idee muusikalidest ning nendes osalemisest oli see, mis teda muusikaliteatrisse kutsus.

Nii Vint, Orupõld kui ka Sepajõe nõustusid üksteisega, et kahjuks hakkab “High School Musical’i” film tasapisi unustusse jääma, nõnda ei ole mõned nooremad osalejad, kes etenduses kaasa löövad, selle kolmest osast ühtegi näinud.

“Me aitame selle filmi võlu taastada, et see ei vajuks unustuse hõlma. See on väga kihvtide, kuid keeruliste lauludega nostalgiline filmi-sari,” lausus Vint.

Rollide jaotamisel mängivad Orupõllu sõnul enim rolli oskused ning see, millisesse hääleklassi näitleja kuulub. “Sopranina saan mängida muusikaliteatris energilisi rolle,” rääkis Orupõld ja lisas, et rollid määras žürii ning enda soovil suurt võimu ei olnud. “Mina olen nohkar Marta, kes unistab hiphopist,” tutvustas Orupõld enda rolli. Ta jätkas, et tema osa puhul on proovikiviks laulmine ning lauludes esinevad kõrged noodid. “Ma saan need küll kõik ilusti kätte, aga see nõuab pingutamist,” selgitas Orupõld.

Me aitame selle filmi võlu taastada, et see ei vajuks unustuse hõlma. See on väga kihvtide, kuid keeruliste lauludega nostalgiline filmisari.

Petrik Vint, näitleja lavastatavas muusikalis

Vint kehastab korvpallimeeskonna kaptenit Troy Boltonit. Ta rääkis, et see roll oli tema sisemine soov, millest ta unistas. “Ma pingutasin, et seda rolli saada, sest need lood on üsna kõrged, peab hea tenor olema,” lausus Vint ja mainis naljatamisi, et on ligi kolmeteist aastat vanem kui tema kehastatav kuju, kuid see teda ei morjenda. “Minu iseloom on natukene sarnane Troyga ja ma mõtlesin, et noort ennast mängida oleks kihvt,” ütles Vint ning nõustus Orupõlluga, et rollisoorituse keerulisim osa on laulmine. “Aga meil on võrratu lauluõpetaja, kes on elukutselt hääleseadja – Kaarel Orumägi,” nimetas ta.

Laulmise kõrval on proovikiviks samal ajal tantsimine, seda saab lihvida treenides ja etendust mitu korda läbi mängides. “Tegelikult on see kihvt,” ütles Vint. “Mida rohkem materjali selgeks teed, seda kergem endal on ja vähem närvi,” lausus ta.

Sepajõel on muusikalis kaks rolli: üks on lava peal, teine lava taga. “Põhiliselt olen ma lavastaja assistent, aga lava peal olen ma raa-

diohääl,” selgitas Sepajõe, kes rääkis, et eelistas juba alguses jääda pigem lavataguseks taustajõuks, kui mängida lava peal.

Kuna raadiohääle tegemine ei nõua Sepajõe sõnul palju näitlemist, sooviti see roll anda kellelegi, kes toimetab lava taga, sest pelgalt raadiohäälega raadioteksti kõnelemine oleks jäänud mõnele osatäitjale liiga väikseks rolliks.

Õnnestunud etenduse olulisimaks osaks peavad osalejad head publikut, kellel on nende sõnul suur roll. “Kui publik elab kaasa ja naerab naljade peale, annab see näitlejatele energiat juurde,” ütles Vint.

Rääkides teksti õppimisest, mille kogus on osatäitjatel erinev, märkisid noored, et nii-öelda kuiva trenni ei ole mõistlik teha, sest parim viis tekst selgeks saada on harjutada seda koos lavalise liikumisega. Seda just seetõttu, et etendus kestab ligi kaks tundi ning teksti ja liikumist on palju.

“Kui näitleja mõtestab enda jaoks laval toimuvat, siis ei ole sõnasõnaline teksti tundmine niivõrd oluline,” ütles Sepajõe.

Orupõld lausus, et näitlemise ja muusikaga tegutsemine on tema ainuke tee. “See on minu tulevik, ja kui ei ole, siis ma teen kõik selle nimel, et oleks.”

Ka Sepajõe ütles, et jääb valdkonnaga seotuks nii nagu varemgi. Möödunud kevadel lavastas ta Rakvere muusikakoolis muusikali “Lumivalgeke”.

Noored näitlejad rääkisid, et muusikali võlu peitub lavastuses esitatavas muusikas, energias ja nostalgias, mille etendus loob. Samuti kostüümides ja entusiastlikus meeskonnas. “See on südamega tehtud asi,” sõnas Sepajõe.

Projektis lööb kaasa hulk muusikalihuvilisi noori. “Siin on tulevikutegijad, seda on tore vaadata, kuidas nad alustavad enda teekonda,” rääkis Vint rõõmsalt ja lisas, et just see annab lavastusele erilise võlu – näha noori tulevikutalente nende teekonna alguses.

Märksõnad
Tagasi üles