Tänasest tegutseb Haljala vallas Kärmu külas vabatahtlik päästekomando, kes soovib panustada kohalike turvalisusse.
Kärmu külas alustab vabatahtlik päästekomando
1. märts 2012, 13:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Ilpl Est juhatuse esimees ja Kärmu vabatahtliku päästekomando pealik Leino Virolainen rääkis, et taotlused päästekomando loomiseks tehti päästeametile juba möödunud aastal. Mehi, kes olid nõus end vabatahtliku päästekomandoga siduma, on 20.
“Ühele mehele ütlesin ja tema ajas ülejäänud mehed kokku. Istusime maha, rääkisime lood ära ja nüüd on väljaõppedki läbitud,” selgitas Virolainen, lisades, et kui mehed läbivad veel ühe 36tunnise väljaõppe, on tegemist juba teise astme päästjatega.
Vabatahtliku komando rajamist tuli pealiku sõnul alustada täiesti nullist: Haljala vald andis komandole üle kaks autot, millest ühe on mehed korda jõudnud teha, Aaspere Agro käest saadi tasuta kasutada kolm boksi, kus autosid ja varustust varju all hoida.
Mitmesugusest varustusest on aga jätkuvalt puudus, sest kuigi päästeamet annab komandole aasta peale teatud summa majanduskuludeks, siis varustust Virolaineni hinnangul selle eest ei osta.
Haljala vallavanem Leo Aadel ütles, et ega ka vald väga palju toetada ei saa. Just rahanappus oli üks põhjustest, miks Haljala abikomando 2008. aastal suleti ning volikogu 2010. aasta suvel tuletõrjeautod võõrandas.
“Tehnikat üle andes seadsime tingimuseks, et komando Haljala valla territooriumil tegutseks, sellest tulenevalt saame neile igaaastast tegevustoetust eraldada. Sellel aastal eraldati 1000 eurot. Suur see summa ei ole, aga abiks ikka,” selgitas vallavanem.
Teiseks põhjuseks, miks abikomando kunagi suleti, oli päästetööde vähesus Haljala valla territooriumil.
“Nad osutasid teenust kogu maakonnas ja isegi väljaspool maakonda,” meenutas Aadel, kes oli siiski veendunud, et vabatahtlikku komandot vajatakse.
Samas tähtsustas vallavanem ka ennetavat tööd ning inimeste hoiakute muutumist: kindlustada vara ning pöörata tähelepanu asjade tehnilisele korrasolekule.
“Ma hindan väga kõrgelt kohalike meeste algatust ja valmisolekut vabatahtlikus korras seda teenust osutada. Eriti, kui vaadata, et järjest väiksemaks jääb riiklike komandode arv,” lausus Aadel.
Leino Virolainen on veendunud, et ka Haljala rahvas vajab turvatunnet, nagu Vihula valla elanikud, kes oma komando säilimise eest võitlesid.
Lisaks turvatunde pakkumisele soovib komando panustada päästjatele järelkasvu kasvatamisse. Laupäeval tegeletaksegi kümne noorega.
Praegu asuvad Haljala vallale lähimad komandod Rakveres ja Võsul. Viimane neist lõpetab tegevuse 16. mail.
Võsu komando pealik Andrus Aasmäe kinnitas, et vabatahtliku komando loomisele on Võsulgi mõeldud, kuid midagi kindlat siiani ei ole.
“Mehed ei ole saanud veel uusi tööpakkumisi ja kuidas nende meeleolu on, kas nad tahavad jätkata,” arutles Aasmäe ja täpsustas, et ka maja ja varustus on seni üle andmata.