Kuidas saavutada kestvat koosmeelt?

Kadri Paas. Foto: Sander Ilvest

Pärast seda, kui Venemaa alustas Eesti sünnipäeval, 24. veebruaril Ukraina vastu täiemõõdulist sõda, oli juuni lõpuks Eestisse jõudnud ligikaudu 44 000 sõjapõgenikku. Võrdluseks: seda on umbes sama palju, nagu elab Pärnu ja Türi linnas kokku elanikke.

Paratamatult tekitab suur ja kiire sisseränne pingeid ja hirme nii kohalikes kui ka neis, kes Eestisse enda tahtest sõltumata − Ukraina ei soovinud sõda ega olnud selleks õieti valmiski − ootamatult ja teadmatuses jõudsid. Taasiseseisvunud Eesti lähiajaloos ei ole siia kunagi jõudnud nii kiiresti ja nii palju võõrast rahvast. Seega oli ühiskondlik närvilisus ja paine loomulik.

Riigikogu juures tegutsev mõttekoda Arenguseire Keskus koostas keset kuuma suve raporti “Vene-Ukraina sõja pikaajaline mõju Eestile. Rahvastik, lõimumine, väliskaubandus”.