Teoloogiline välimääraja: Rakveres tegutseb ligi kümme pühakoda

Kristlus jagunes esimest korda kahte suurde leeri aastal 1054, kui suure kirikulõhe järel tekkisid kreekakatoliku ja roomakatoliku kirik. Foto: Shutterstock, Virumaa Teataja

Miks neid usulahke nii palju on, küsib usuleige keskmine eestlane. Ainuüksi Rakveres tegutseb vähemalt kaheksa kogudust. Kes neist peab hingamispäeva pühapäeva asemel laupäeval? Kellel on alkoholi suhtes nulltolerants? Kes kristlastest ei söö sealiha? Kes on need, kes Ameerika filmides nähtud jumalateenistustel käituvad ekstaatiliselt? Kes ei pea jõule?

Kui palju on maailmas uske ja usundeid, on väga keeruline kokku lugeda. Jagunevad ju suuredki usundid kümneteks harudeks, mis kord on lahknenud, siis jälle liitunud. Ja eks ateismigi võib pidada omaette religiooniks. Vikipeedia andmetel elab planeedil Maa kõige rohkem kristlasi (2,1 miljardit), islamiusulisi on 1,4 miljardit.

Kristlus jagunes esimest korda kahte suurde leeri aastal 1054, kui suure kirikulõhe järel tekkisid kreekakatoliku ja roomakatoliku kirik. Neist esimese pooldajatest said õigeusklikud ja teistest katoliiklased.