Kolumn: Triestest lõunas

Martin Nõmm Foto: Erakogu

Pole just suur avastus, et märkimisväärne osa teada-tuntud eesti muusikast on kaverid. Vast on see tavaline mujalgi, väikeses kultuuriruumis paistab see ehk rohkem välja.

Küll aga on mul päris huvitavaks mänguks kujunenud saata mõni vana lugu välismaalastest sõpradele, küsides, et kas ka too lugu pärineb mõnelt Ladina-Ameerika muusikafestivalilt või itaalia popstaarilt ning kui erinevad on originaali laulusõnad. Melomaanidele pole see midagi uut, kuid tavakuulajate jaoks üllatusi jätkub.

Kõik teavad muidugi jõululaulu “Feliz Navidad”, millest siinmail sai Apelsini “See viis”. Eestikeelsetest sõnadest paistab isegi väike teadlikkus kumavat, et tegemist on kaveriga. Omal ajal vist laulsime seda kunagi koolis muusikatunniski, nii eestikeelset kui ka üle maailma tuntud pooleldi hispaania- ja pooleldi ingliskeelset varianti. Soovitan küll viimast lauldes hääldada prospero año osa kui prospero anjo, kui te just hispaania keelt kõnelevas inimeses turtsatust esile kutsuda ei taha.